Juhendaja: Eda Piisang
SISSEJUHATUS
Hoone ilme määravad mitmed tegurid. Neist olulisim on arhitektuur. Ebaõnnestunud proportsioonide ja saamatu fassaadikujundusega hoonet ei päästa mitte ükski viimistlusmaterjal. Arhitektuur on see algtingimus, mis paneb paika hoone võimalused ja rolli linnakeskkonnas. Arhitektuurne täiuslikkus saavutatakse sageli detailidega (karniiside laius, raamistuste proportsioonid jne.). 30-ndatel aastatel ehitatud funktsionalistlikel hoonetel on paljud arhitektuuri seisukohalt võhikud majaomanikud vahetanud välja stiilseid detaile (aknaid, uksi) uute maitsetute vastu, kahandades ise stiilipuhta hoone väärtust. Meie linnad koosnevad erinevatest ajastutest pärinevatest erineva arhitektuuri ja funktsiooniga hoonetest. Nii mõnedki neist on oma aja ära elanud ja vajavad uuendamist, et ärgata uuele elule. Kas maja tuleb eelmisest parem või halvem, sõltub seda teostavatest inimestest. Arusaamine funktsionalismi pingestatud selgetest vormidest, heledatest pindadest ja valgusetaotlusest ei tule lihtsalt. Selleks on vaja palju õppida, et vahet teha stiilsel ja stiilitul.
Idee teha uurimustöö funktsionalismist sain oma kunstiajaloo õpetajalt Eda Piisangult. Algul oli sooviks teha uurimustöö Johann Kölerist, kuid kuna õpetaja oli teadlik minu arhitektuurialastest edasiõppimiskavatsustest, pani ta ette teha uurimus funktsionalismist. Teema tundus kohe väga põnev ning on seda siiani.
Miks ma hakkasin kirjutama funktsionalismist? Sellepärast, et funktsionalism oli ja on moodsa ehituskunsti üks aluseid. Iga kaasaegne maja, isegi iga korsten on saanud sealt mõjutusi. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Selle ajaga oli väike Eesti Vabariik saanud juba nii rikkaks, et hakata ehitama oma jõukusele vastavaid maju.
Töö kirjutamise tegi huvitavamaks veel asjaolu, et selleteemalist raamatut polegi veel kirjutatud ning seepärast tuli tuhnida muuseumides, arhiivides ja otsida ajaleheartikleid. Külastasin Pärnu Linnamuuseumi ja Eesti Arhitektuurimuuseumi. Samuti on töös kasutatud minu enda fotomaterjale Pärnu ja Tallinna hoonetest. Fotod on ainult nn. valge funktsionalismi majadest. Pidasin neid huvitavamateks kui paefunktsionalistlikke ehitisi. Töö on oma olemuselt Tallinna ja Pärnu keskne, kuna need ongi tähtsamad Eesti funktsionalismi keskused. Töös on eelloona käsitletud funktsionalismi sündi Euroopas, Eesti arhitektkonna väljakujunemist ning funktsionalismi Eestisse jõudmist. Põhiosa moodustab Eesti funktsionalismi üldiseloomustus ning ülevaade kahest suurkujust Eesti ehituskunstis - Olev Siinmaast ja Edgar Johan Kuusikust ja nende loomingust. Põgusalt on käsitletud ka Alvar Aalto, kes on olnus eeskujuks enamusele Eesti funktsionalistidest, tegevust Eestis. Töö lõpeb funktsionalismi ilmingute iseloomustamisega ka muudes kunstiliikides.
Arvan, et sel tööl on perspektiiv välja kujuneda minu ülikooli lõputööks, sest vajadus väga põhjaliku uurimuse järele on olemas. Seda tundsin juba töö kirjutamisel, sest nii vähe või palju kui on funktsionalismist kirjutatud, pole välja antud ainsatki ainult funktsionalismile pühendatud raamatut. On aga funktsionalism üks helgemaid peatükke Eesti arhitektuuriloos.
Idee teha uurimustöö funktsionalismist sain oma kunstiajaloo õpetajalt Eda Piisangult. Algul oli sooviks teha uurimustöö Johann Kölerist, kuid kuna õpetaja oli teadlik minu arhitektuurialastest edasiõppimiskavatsustest, pani ta ette teha uurimus funktsionalismist. Teema tundus kohe väga põnev ning on seda siiani.
Miks ma hakkasin kirjutama funktsionalismist? Sellepärast, et funktsionalism oli ja on moodsa ehituskunsti üks aluseid. Iga kaasaegne maja, isegi iga korsten on saanud sealt mõjutusi. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Selle ajaga oli väike Eesti Vabariik saanud juba nii rikkaks, et hakata ehitama oma jõukusele vastavaid maju.
Töö kirjutamise tegi huvitavamaks veel asjaolu, et selleteemalist raamatut polegi veel kirjutatud ning seepärast tuli tuhnida muuseumides, arhiivides ja otsida ajaleheartikleid. Külastasin Pärnu Linnamuuseumi ja Eesti Arhitektuurimuuseumi. Samuti on töös kasutatud minu enda fotomaterjale Pärnu ja Tallinna hoonetest. Fotod on ainult nn. valge funktsionalismi majadest. Pidasin neid huvitavamateks kui paefunktsionalistlikke ehitisi. Töö on oma olemuselt Tallinna ja Pärnu keskne, kuna need ongi tähtsamad Eesti funktsionalismi keskused. Töös on eelloona käsitletud funktsionalismi sündi Euroopas, Eesti arhitektkonna väljakujunemist ning funktsionalismi Eestisse jõudmist. Põhiosa moodustab Eesti funktsionalismi üldiseloomustus ning ülevaade kahest suurkujust Eesti ehituskunstis - Olev Siinmaast ja Edgar Johan Kuusikust ja nende loomingust. Põgusalt on käsitletud ka Alvar Aalto, kes on olnus eeskujuks enamusele Eesti funktsionalistidest, tegevust Eestis. Töö lõpeb funktsionalismi ilmingute iseloomustamisega ka muudes kunstiliikides.
Arvan, et sel tööl on perspektiiv välja kujuneda minu ülikooli lõputööks, sest vajadus väga põhjaliku uurimuse järele on olemas. Seda tundsin juba töö kirjutamisel, sest nii vähe või palju kui on funktsionalismist kirjutatud, pole välja antud ainsatki ainult funktsionalismile pühendatud raamatut. On aga funktsionalism üks helgemaid peatükke Eesti arhitektuuriloos.
Terve tekst .doc-formaadis asub siin.
.
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire