DELFI Pilt > Kasutaja album > Tartu Maarja kirik
Tartu Maarja kirik
TARTU MAARJA KIRIKU ÜLESEHITAMISEKS
saab annetada:
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse pangakontole
221021269201 Swedbank.
MAARJA KIRIKU TAASTAMISPÕHIMÕTTED
Teretulnud on tagasiside ja ettepanekud taastamispõhimõtete kohta!
TRADITSIOONID JA KAASAEG
Klassitsistliku välimusega Maarja kirik kuulub Tartu vanalinna ansamblisse, tornivertikaal on osa Tartu siluetist. Koguduse soovi ja muinsuskaitse seatud tingimuste järgi taastatakse kiriku välisilme sõjaeelsel kujul, sh ehitatakse üles kellatorn. Kiriku hävinud sisustust üheselt taastada pole võimalik ega ka vajalik. Sisekujundus peab ühendama kiriku ehitusaegsed stiiliarusaamad ja kaasaegsed nägemused, vajadused ja võimalused.
Parima lahenduse leidmiseks korraldatakse arhitektidele ideekonkurss.
MÄLESTUSED JA TÄNULIKKUS
Maarja koguduse ajalugu kätkeb endas helgeid lehekülgi (eestlaste koguduse tegevus, laulukoori ja pasunakoori pikad traditsioonid, rahvusliku ärkamise aeg, I üldlaulupidu) kui ka kannatusi ja kaotusi (õpetaja Vooremaa märtrisurm, kiriku hävitamine sõjas, kiriku tagastamise venimine). Koguduse ajalooga liitub ka mälestus eestlastest, kes siirdusid Venemaale maad otsima. Ajaloost ei saa ära unustada aega, kui hoone oli võimlaks ja seal peeti kuulsaid spordivõistlusi. Taastatud kirik võiks väärikalt talletada koguduse ajaloo erinevaid (ja vastakaid) mälestusi.
PIKK LUGU
14.-19. sajand
Keskaegne Maarja kirik asus Tartu vanalinnas, praeguse ülikooli peahoone kohal. Hoone sai Põhjasõjas kannatada ja muutus 1775.a hiidtulekahjus varemeiks. Müürid lammutati 19. saj. alguses. Kihelkonna ja linna eestlaste kogudus pidas sel ajal teenistusi Jaani kirikus.
2. november 1833
Tartu-Maarja kihelkond ja linn sõlmisid lepingu eesti kogudusele uue kiriku ehitamiseks. Kavas oli alustada ehitust kevadel 1835 ja lõpetada 31. detsembriks 1836. Ehitusmaterjali kulud jaotati : ¼ linnalt ja ¾ kihelkonnalt. Tänavu möödub uue kiriku ehitamise algatusest 175 aastat.
1836
Valmisid uue kiriku projekti konkursitööd. Välja valiti linnaarhitekt G. F. W. Geisti hilisklassitsistlikus stiilis kirikuhoone projekt. Kirik ehitati 1837-1841.
11. jaanuar 1842
Maarja kirik pühitseti 1. pühapäeval pärast ilmumispüha kindralsuperintendent Reinhold von Klodi poolt. Ehitus läks maksma kokku 22 0000 hõberubla.
1862
Kirikut remonditi ja uuendati põhjalikult ning pühitseti uuesti. Kirik sai uue kantsli ja kellad, altar ehitati kõrgemaks. 1890.a valmis uus, Saueri firma orel.
12. juuli 1941
Taganevad vene väed pommitasid Tartut ja süütasid ka Maarja kiriku. Kirikust jäid alles vaid müürid.
Jumalateenistusi hakati pidama Jaani kirikus. Sügisel asusid koguduse juhatus ja nõukogu koostama kiriku ülesehitamise kava ja eelarvet. Esmalt taastati sõjas põlenud leerimaja Õpetaja 5. Kiriku taastamiseks saksa okupatsioonivõimudelt luba ei saadud.
1948
Nõukogude võim võttis koguduselt kõik juriidilised õigused ja kogudusele kuuluvad hooned. Koguduse poolt taastatud leerimajja tehti tuberkuloosidispanser. Kogudus sai teenistusi pidada Peetri kirikus.
Mai 1954
Linna võimud hindasid kiriku varemeid. Linna arhitektide komisjon pidas õigeks säilitada kiriku torn ja välisilme.
3. september 1956
Linn andis kiriku varemetega krundi Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimla ehitamiseks. Koguduse juhatus protestis kiriku äravõtmise üle. Kogudus pöördus ka ENSV Ministrite Nõukogu esimehe poole ning edasi ka NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Voroshilovi ja NLKP KK esimese sekretäri Hrushtshovi poole. Tartust ega Tallinnast vastuseid ei tulnud, Moskvast tuli 30. mail 1957 teade, et mingeid otsuseid ei muudeta.
1961
Valmis kirikust ümber ehitatud EPA võimla. Torni kaks kivist korrust lammutati. Kiriku juurde ehitati kahekorruseline kõrvalhoone ja ühendati kaks hoonet galeriiga.
1991. Kogudus esitas taotluse võõrandatud hoonete tagasisaamiseks.
25. oktoober 1993
Vabariigi valitsus andis välja määruse võimlahoone lülitamisest riigi omandisse jäävate varade nimekirja.
27. jaanuar 1994. Tartu Linnavalitsuse Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Komisjon otsustas tunnistada Tartu Maarja koguduse Pepleri 1 hoone osas omandireformi õigustatud subjektiks. 8. mail 1995 tellis linn TARI-Projektbüroolt Pepleri 1 hoone säilimise ekspertiisi. Septembris valminud ekspertiisis numbrite ja mahtudega manipuleerides saadi tulemus, et kirikuhoone ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud ja seda ei pea tagastama.
7. novembril 1995
Tartu Linnavalitsus otsustas kirikuhoonet kogudusele mitte tagastada.
15. novembril pöördus õpetaja Villu Jürjo valitsuse poole palvega läbi vaadata ja ära muuta Linnavalitsuse korraldus kiriku mittetagastamise kohta, oodates „okupatsiooni lõppemist ja Eesti rahva pühamu taastamist tsiviliseeritud vahenditega“. 10. detsembril esitas õpetaja Linnavalitsusele protesti, pidades ühegi allkirjata saadetud kiriku mittetagastamise teadet vaenutegevuseks koguduse suhtes. 27. detsembril pöördus õpetaja Linnavolikogu poole, nõudes pühamu „tagastamist vahenditega, mis on kohased tsiviliseeritud rahvale“.
Jaanuar 1996
Riigikogu saadik V. Hansen tegi ametliku pöördumise peaminister T. Vähi poole. Valitsus tegeles teemaga. Siseminister M. Rask kinnitas, et kirik tuleks tagastada kogudusele. Peaminister vastas saadikutele, et Haridusministeerium „suhtub lugupidamisega EELK Maarja koguduse taotlustesse kogudusele kunagi kuulunud hoone tagastamise kohta, kuid arvestades aastatega kujunenud reaalsust, kehtivat seadusandlust ja spordihoone erilist tähtsust üliõpilaskonna ja õppejõudude ning Tartu linna noorte sportimisvõimaluste tagamisel, ei ole ministeeriumi arvates spordihoone tagastamine põhjendatud“.
1996-1997
Linnavolikogu eestseisus ei võtnud kiriku tagastamise teemat volikogu päevakorda.
Jne.
Vt Pikk lugu Tartu Maarja koguduse kodulehel http://www.eelk.ee/tartu.maarja/
Kuni lõpuks
14. oktoobril 2008
Võimlahooned Pepleri 1 anti EMÜ poolt üle Tartu lionnale.
20. novembril 2008
Linnavolikogu otsustas anda kirikuhoone kogudusele üle, seades ühtlasi kogudusele tingimuse ja nõude taastada kirik.
.
