SUNDAY, DECEMBER 26, 2010
Tartu tähetorn uhked eelkäijad
22. detsembril täpselt 200 aasta pärast avamist said valmis Tartu tähetorni restaureerimistööd. Kahe sajandi vältel üheks Tartu sümboliks olnud tähetorn ehitati aga Emajõelinna eelmise sümboli varemetele.
Olen oma blogis kirjutanud mõne aja eest Tartu piiskopilinnusest: http://jaakjuske.blogspot.com/2009/08/uhest-havinud-tartu-sumbolist.html
Selle võimsad müürid püsisid Toomemäel üle 500 aasta ehk 13. sajandi teisest veerandist kuni 18. sajandi kolmanda veerandini. Tähetorn ongi ehitatud piiskopilossi müüridele, kunagise pealinnuse hoovi. Vana kindluse välismüüri vall on siiani Toomeveerul hästi näha.
Enne piiskopilossi asus aga samas paigas eestlaste muinaslinnus, mis langes sakslaste kätte lõplikult pärast verist piiramist 1224. aastal. Tegemist oli muinasaja Eesti ühe võimsama kantsiga. Ka kohe pärast puulinnuse maha põletamist Toomele piiskopi poolt rajatud võimas kivilinnus oli keskaja Liivimaa suurimaid - pealinnus koos eeslinnusega, rida torne ja lossikirik, sillad ja väravad. Tõeliselt kahju, et Peeter I selle 1704. aastal õhku käskis lasta.
Muide, tähetorn oli 1802. aastal taasavatud ülikoolil kavas esialgu ehitada Toomkiriku tornidesse, mis olid 18. sajandi 60. aastail Tartu kindluslinnaks ehituse käigus tublisti madalamaks lõhutud (samal ajal tõmmati maha ka lossi varemed). Sellest plaanist aga loobuti ja pärast ülikooli peahoone valmimist asuti lammutama piiskopilossi veel säilinud müürijuppe, et teha ruumi tähetorni vundamendi rajamiseks.
Tartu tähetornis lehvib alates 1989. aasta vabariigi aastapäevast sini-must-valge. Kui oleks alles vana piiskopilossi liputorn. lehviks meie lipp kindlasti seal.
Olen oma blogis kirjutanud mõne aja eest Tartu piiskopilinnusest: http://jaakjuske.blogspot.com/2009/08/uhest-havinud-tartu-sumbolist.html
Selle võimsad müürid püsisid Toomemäel üle 500 aasta ehk 13. sajandi teisest veerandist kuni 18. sajandi kolmanda veerandini. Tähetorn ongi ehitatud piiskopilossi müüridele, kunagise pealinnuse hoovi. Vana kindluse välismüüri vall on siiani Toomeveerul hästi näha.
Enne piiskopilossi asus aga samas paigas eestlaste muinaslinnus, mis langes sakslaste kätte lõplikult pärast verist piiramist 1224. aastal. Tegemist oli muinasaja Eesti ühe võimsama kantsiga. Ka kohe pärast puulinnuse maha põletamist Toomele piiskopi poolt rajatud võimas kivilinnus oli keskaja Liivimaa suurimaid - pealinnus koos eeslinnusega, rida torne ja lossikirik, sillad ja väravad. Tõeliselt kahju, et Peeter I selle 1704. aastal õhku käskis lasta.
Muide, tähetorn oli 1802. aastal taasavatud ülikoolil kavas esialgu ehitada Toomkiriku tornidesse, mis olid 18. sajandi 60. aastail Tartu kindluslinnaks ehituse käigus tublisti madalamaks lõhutud (samal ajal tõmmati maha ka lossi varemed). Sellest plaanist aga loobuti ja pärast ülikooli peahoone valmimist asuti lammutama piiskopilossi veel säilinud müürijuppe, et teha ruumi tähetorni vundamendi rajamiseks.
Tartu tähetornis lehvib alates 1989. aasta vabariigi aastapäevast sini-must-valge. Kui oleks alles vana piiskopilossi liputorn. lehviks meie lipp kindlasti seal.
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire