Umbes selline pilt avanenuks täna Tartus, kui Peeter I poleks 1708. aastal andnud käsku õhkida koos ülejäänud linnaga ka Tartu keskaegne piiskopiloss.
Tänavu möödub 775 aastat Tartu piiskopilossi (castrum Tarbate) esmasmainimisest. Kokku ilmestas see eestlaste muinaslinnuse asemele ehitatud keskaja Eesti üks suurimaid kindlusi Emajõe-linna üle 500 aasta.
Me ei tea, milline Tartu piiskopiloss omal ajal täpselt välja nägi. Kõige vanemad on Rootsi ajast pärit linnakaardid, mis annavad pildi lossi üldplaanist. Lisaks mõned kroonikakatked ja poole sajandi eest Toomel läbi viidud arheoloogiliste kaevamiste tulemused.
Tänase tähetorni kohal asus võimas mitme torni ja kirikuga pealinnus, mida ühendas ülejäänud Toomega pikk kivist sild. Sild läks üle loodusliku vallikraavi, mille asemele ehitati 18. sajandi teises pooles püsirohukelder. Teisel poole silda, nüüdse Vana anatoomikumi ja sünnitusmaja kohal asus aga eeslinnus. Toomemäe teises otsas oli aga tookord lisaks keskaja Baltikumi suurimale pühakojale - viielöövilisele kahe torniga Peeter-Pauli toomkirikule veel surnuaed ja mitukümmend toomhärrade maja. Kogu mäge ümbritses kõrge linnamüür kümmekonna torni ja väravaga. Nii meenutas keskaegne Toomemägi paljuski Toompead. Suur vahe on aga selles, et kui Tallinnas kasutati ehituskivina paasi, siis Tartus tellist ja maakivi.
Põhjasõjas varemeteks muudetud piiskopilossi müürid tõmmati lõplikult maha 18. sajandi seitsmendal kümnendil, kui Tartut hakati ehitama venelaste poolt (taas) kindluslinnaks. Nii oli tänase Tartu raekoja valmimise ajaks piiskopilossi kohal juba tühermaa.
Loodetavasti toob tulevik üllatusi, mis avardavad meie teadmisi sajandeid Tartu võimsamaks hooneks olnud piiskopilossist.
Tänavu möödub 775 aastat Tartu piiskopilossi (castrum Tarbate) esmasmainimisest. Kokku ilmestas see eestlaste muinaslinnuse asemele ehitatud keskaja Eesti üks suurimaid kindlusi Emajõe-linna üle 500 aasta.
Me ei tea, milline Tartu piiskopiloss omal ajal täpselt välja nägi. Kõige vanemad on Rootsi ajast pärit linnakaardid, mis annavad pildi lossi üldplaanist. Lisaks mõned kroonikakatked ja poole sajandi eest Toomel läbi viidud arheoloogiliste kaevamiste tulemused.
Tänase tähetorni kohal asus võimas mitme torni ja kirikuga pealinnus, mida ühendas ülejäänud Toomega pikk kivist sild. Sild läks üle loodusliku vallikraavi, mille asemele ehitati 18. sajandi teises pooles püsirohukelder. Teisel poole silda, nüüdse Vana anatoomikumi ja sünnitusmaja kohal asus aga eeslinnus. Toomemäe teises otsas oli aga tookord lisaks keskaja Baltikumi suurimale pühakojale - viielöövilisele kahe torniga Peeter-Pauli toomkirikule veel surnuaed ja mitukümmend toomhärrade maja. Kogu mäge ümbritses kõrge linnamüür kümmekonna torni ja väravaga. Nii meenutas keskaegne Toomemägi paljuski Toompead. Suur vahe on aga selles, et kui Tallinnas kasutati ehituskivina paasi, siis Tartus tellist ja maakivi.
Põhjasõjas varemeteks muudetud piiskopilossi müürid tõmmati lõplikult maha 18. sajandi seitsmendal kümnendil, kui Tartut hakati ehitama venelaste poolt (taas) kindluslinnaks. Nii oli tänase Tartu raekoja valmimise ajaks piiskopilossi kohal juba tühermaa.
Loodetavasti toob tulevik üllatusi, mis avardavad meie teadmisi sajandeid Tartu võimsamaks hooneks olnud piiskopilossist.
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire