| 13.05.2004 | |
Reinhold Guleke 170 | ![]() |
12. mail 1834 sündis Liivimaal Tartu Ülikooli esimese ühiselamuhoone arhitekt Reinhold Guleke. Täna tähistame selle hoone tähtpäeva ühiselamuteemalise konverentsiga.
Arhitekt ja kunstiloolane Reinhold Guleke oli ülikooli teenistuses 1881-1906. Ülikooli tarbeks tuli tal tegelda eelkõige meditsiinihoonete planeerimisega.
Pärast silma- ja naistekliiniku juurdeehituste valmimist kerkis tollasele Savi tänavale seni suurim Gulekese kavandatud hoone uus anatoomikum.
Laiahaardeline Guleke, kes oli õppinud inseneriks, luges ehituskunsti dotsendina loengukursusi vee- ja kana li satsiooniasjandusest arhitektuuriajalooni. Eriti südamelähedaseks olid talle keskaegsed ehitised. Muin sus huvilisena osales ta väljakaevamistel, et leitu põh jal esitada oma nägemus kunagiste suurehitiste kohta. Olgu selleks kasvõi Tartu toomkirik, mille Gulekese poolt ülesjoonistatud arvatava keskaegse väljanägemisega pole hiljem uurijad nõustunud.
Gulekese 93 eluaastasse mahtusid joonistuskursuste organiseerimine Tartu Käsitööliste Seltsis, Loode-Liivimaa raudteevõrgu plaanimine, A. Le Coqfi sümboliks saanud Tartu õlletehase torni projekteerimine jm.
19. saj lõpul valitsenud ehitusstiil historitsism oli pikka aega põlu all. Seda peeti inetuks ja halvamaitseliseks, mille kaanonite järgi kerkinud hooned ei leidnud ühiskonna maitsekujundajate silmis armu.
Gulekese tegevus ülikooli arhitektina kattus ka venestusajaga, mis üldjoontes, ilma üksikasjadesse süvenemata, on kandnud samuti pikka aega musta varju.
Ehk teeb 21. sajand korrektuure ligi sajand käibel olnud seisukohtadesse. Ajendiks hinnangute ümbervaatamiseks on tihtipeale olnud ümmargused tähtpäevad. Seda enam, et seekord on tegemist kahe juubeliga 170 aastat Rein hold Gulekese sünnist ja 100 aastat meie esimesest ühiselamuhoonest (Liivi 4), mis jäi tema viimaseks tööks Tartus.
Arhitekt ja kunstiloolane Reinhold Guleke oli ülikooli teenistuses 1881-1906. Ülikooli tarbeks tuli tal tegelda eelkõige meditsiinihoonete planeerimisega.
Pärast silma- ja naistekliiniku juurdeehituste valmimist kerkis tollasele Savi tänavale seni suurim Gulekese kavandatud hoone uus anatoomikum.
| Ülikooli esimene ühiselamu. (Foto: TÜ AJALOO MUUSEUMI ARHIIV) |
Gulekese 93 eluaastasse mahtusid joonistuskursuste organiseerimine Tartu Käsitööliste Seltsis, Loode-Liivimaa raudteevõrgu plaanimine, A. Le Coqfi sümboliks saanud Tartu õlletehase torni projekteerimine jm.
19. saj lõpul valitsenud ehitusstiil historitsism oli pikka aega põlu all. Seda peeti inetuks ja halvamaitseliseks, mille kaanonite järgi kerkinud hooned ei leidnud ühiskonna maitsekujundajate silmis armu.
Gulekese tegevus ülikooli arhitektina kattus ka venestusajaga, mis üldjoontes, ilma üksikasjadesse süvenemata, on kandnud samuti pikka aega musta varju.
Ehk teeb 21. sajand korrektuure ligi sajand käibel olnud seisukohtadesse. Ajendiks hinnangute ümbervaatamiseks on tihtipeale olnud ümmargused tähtpäevad. Seda enam, et seekord on tegemist kahe juubeliga 170 aastat Rein hold Gulekese sünnist ja 100 aastat meie esimesest ühiselamuhoonest (Liivi 4), mis jäi tema viimaseks tööks Tartus.
Autor: Terje Lõbu
Otepää Maarja kirik
| Kirikumõis, Otepää, Valgamaa tel: 765 5075 e-post: otepaa@eelk.ee www.eelk.ee/otepaa Kontakt teelisele: 765 5075 | |
Ehitusaeg: 1860, 1890 Arhitektuuris uusbaroki ja uusgootika (arhitekt Reinhold Guleke) koosmõju. Altarimaal „Kristus ristil“ (Theodor Alber Sprengel, 1880), Ernst Kessleri orel (1853). Fassaadil EÜS poolt sinimustvalge lipu pühitsemise mälestusreljeefid (Voldemar Mellik, 1934; taastatud 1989). Eesti Lipu muuseum kirikumõisas, Jakob Hurda mälestussammas (Villu Jaanisoo, 1989). |
PÜHA MIIKAELI KIRIK
Räpina esimene puust kirikuhoone põletati Põhjasõjas. Järgmine pühakoda ehitati 1777 samuti puust ja teenis kuni praeguse kirikuhoone valmimiseni. Räpina peaingel Miikaelile pühendatud kirik valmis 1785. aastal. Kiriku esikülge kaunistavad samast ajast pärit skulptuurid, mis sümboliseerivad Lootust ja Armastust. Kiriku müürid on ehitatud maakividest ja kaetud krohviga.
Kirik on ehitatud hilisbaroki stiilis. Barokiilmeline on ka vahegaleriiga tornikiiver, mis Tartu ülikooliarhitekt Reinhold Guleke projekti järgi ehitati küll alles sajand hiljem - 1885.
Räpina kirik kuulub nende üksikute Eestimaa kirikute hulka, mille kujunduses on kantsel algselt trooninud idaseinas, altarist kõrgemal. Räpinas paiknes idarõdul ka orel. Uus orelirõdu tehti läände aastal 1857 ja külgmised väärid aastal 1871.
Räpina kiriku kaheosalise altarimaali - "Kristuse ilmumine Maarja Magdaleenale" ja "Haudapanek" on maalinud Carl Antropoff 1871. aastal. Oreli ehitas kirikule 1934. aastal August Terkmann. Orelil on 33 registrit ja 2244 vilet, ühe klahvi vajutus paneb helisema 114 vilet.
Lustivere mõis
Keskajast pärinevat Lustivere mõisat (saksa k Lustifer) on esimest korda mainitud 1552. aastal. 1725. aastal kinkis Vene keisrinna Katariina I mõisa Sigismund Adam von Wolffile, kes ehitas sinna puidust barokse peahoone.Alates 1818. aastast kuulus mõis von Samson-Himmelstjernade aadliperekonnale, kust ta 1856 siirdus von Wahlide omandusse. Von Wahlide ajal püstitati mõisa arhitekt Reinhold Guleke projekti järgi uus esinduslikneogooti peahoone.
1881. aastal valminud hoonele 1891. aastal lisatud kaheksatahuline torn tegi temast Eesti ühe suursugusema neogooti mõisa. Puhas tellisladu, sakmelised rinnatised ning nurgatorn on inspireeritud keskaegsest linnusearhitektuurist. Mitmed kunstipärased sisedetailid toodi mõisahoonesse üle ka ka vanast baroksest ehitisest.Von Wahlidelt võõrandatud mõisahoones tegutses algul pansionaat ning alates 1929. aastast sanatoorium.
Praegu asub mõisas hooldekodu. Säilinud on ka suur park ning mitmeid stiilseid kõrvalhooneid.Ajaloolise jaotuse järgi ViljandimaalePõltsamaa kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Jõgevamaale Põltsamaa valla territooriumile.
| ||
Kirjed kus märksõnaks on "projekteerimine" valitud baasidest (17) | ||
Biblioserver 2.8 OÜ Tarkvarabüroo Sirvi www.sirvi.ee külastajaid: 20769260 |
.









Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire