Konvendihooned ilmestavad Tartut

.

Tartu uudised 97/07/09

Konvendihooned ilmestavad Tartut

MARIANN RAISMALinnapildi iseloomu määrab enim hoonete arhitektuur. Tartu vaimu- ning seltsielu mõjutab olulisel määral ülikool ning seal tegutsevad/nud organisatsioonid. Korporatsioonide ja seltside tegevus on jätnud jälje ka Tartu linna arhitektuuripilti.
Vaatluse alla on võetud ehituskunstilist huvi pakkuvad konvendihooned Tartus. Eraldi on vaadeldud ehitisi, mis olid korporatsioonide omanduses. Kuna üürikortereid vahetati piisavalt sageli, siis olen viimased pikemast analüüsist kõrvale jätnud.
Korporatsioonide ja seltside omanduses olevate ehitiste puhul ei tohi unustada asjaolu, et osa hooneid on spetsiaalselt ehitatud korporatsiooni/seltsi tarbeks (EÜS,korp! Rotalia, korp! Ugala) ning teine osa ehitisi (enamasti villad, elumajad), mis aja jooksul vastavalt vajadusele on konvendihooneteks kohandatud (korp! Vironia,korp! Fraternitas Estica).
Selguse huvides on ülevaade antud kronoloogiliselt, lähtudes stiililistest kriteeriumidest.
Suures plaanis saab hooneid stiililiselt jagada kolme suuremasse rühma. Esmalt majad, mis on ehitatud eelmise sajandi teisel poolel historitsistlikus stiilis. Teise grupi moodustavad ehitised, mis valmisid sajandivahetusel ning mida seob ühine märksõna - juugend. Lõpuks Eesti Vabariigi aeg, kui spetsiaalselt konvendihooneks ehitati küll vaid üks maja, kuid mil tegelik üliõpilaselu oli vast kõige aktiivsem.
Historitsism
Tartu Ülikooli taasavamisega 1802. aastal aktiviseerus ka üliõpilaselu. Vanima korporatsiooni Curonia asutamisaastaks peetakse 1808. aastat. 19. sajandil võib täheldada kahte suuremat organisatsioonide loomise perioodi, neist esimene oli 1820ndatel ning teine 1870-80ndatel. Viimasega seoses saab hakata rääkima ka korporatsioonide oma konvendihoonetest.
(19. sajandi kaheksakümnendatesse aastatesse langeb ka esimese eestlaste organisatsiooni loomine.)
Esialgu oli koosolekute läbiviimiseks ja omavaheliseks läbikäimiseks üüritud mõni kõrtsi tagatuba, hiljem hakati üürima kortereid.
Vilistlaste jõukuse kasvades võis hakata mõtlema oma konvendihoonete loomisele. Esimesteks organisatsioonideks, kes oma maja said, olid korp! Estonia (1886) jakorp! Livonia (1893).
Viimatinimetatud organisatsioonide hooneid võib pidada historitsistliku arhitektuuri näideteks, lisades neile veidi teistsuguse arhitektuurikeelega korp! Vironia maja. Praegune korp! Vironia konvendihoone on tegelikult ehitatud kõige varem, 1870ndatel aastatel aadlielamuks. Olles algselt olnud tüüpiline mansardkorruse kolmnurkviiluga ehitis, on maja aja jooksul muutunud tunduvalt nii sise- kui välislahenduse poolest.
Korp! Estonia ja korp! Livonia konvendihooned on esimesteks spetsiaalselt korporatsiooni tarbeks ehitatud hooneteks Tartus. Mõlema hoone loojaks on Pärnu linnaarhitekti ja aastatel 1881-1906 Tartu Ülikooli arhitekti ametit pidanud Reinhold Guleke.
Tema projekteeritud hoonetest Tartus. Uut Anatoomikumi, praeguse Kirjandusmuuseumi hoonet Vanemuise tänavas, praegust Eesti Riikliku Keskarhiivi hoonet Liivi tänavas ning mitmeid teisi ehitisi. Enamasti unustatakse aga korporatsiooni hooned. Peale selle, et nad mõjuvad linnapildis piisavalt suurejooneliste ehitistena, on nad ka arhitektuuriliselt üsna olulised, eriti Tartu kontekstis.
Kuna endine korp! Estonia, praegune korp! Rotalia maja oli esimene spetsiaalselt korporatsiooni tarbeks ehitatud hoone (valmis 1886), siis sai see uhke historitsistlik maja eeskujuks pea kõigile teistele konvendihoonetele. Eelkõige kehtib see väide ruumilahenduse osas.
Kuna korp! Livonia hoone dubleerib üldjoontes korp! Estonia maja - ainult mastaabid on väiksemad - siis võib rääkida neist koos.
Tõsi küll, korp! Livonia 1892-93 ehitatud hoone suurejoonelisus ning peened detailid jäävad veidi varju kõrvalise asukoha ning maja ees kõrguvate puude tõttu.
Mõlemad konvendihooned on ehitatud historitsismis sageli kasutatud punasest tellisest. Kahekorruselise hoone eenduvat keskosa kroonib kolmnurkfrontoon. Gulekesele on omane rohke dekoorikasutus, seda eelkõige siselahenduses (Tartu Kirjandusmuuseum), kuid seda näeb ka vaadeldavate hoonete fassaadidel. Ohtralt on kasutatud klassitsismile omaseid detaile: sambaid, hammaslõiget, karniise, pilastreid.
Majandusraskuste tõttu pidi korp! Estonia kolima 1923. aastal majja aadressil Vallikraavi 7/9. Nagu eelmainitud ehitisedki, on hoone punastest tellistest ning mängitud taas tellisdetaili tasandil. Võrreldes eelnevate hoonetega on vaadeldav ehitis arhitektuuriliselt üsna tagasihoidlik.
Sajandivahetus
Kuna sajandivahetusel eksisteerisid paralleelselt mitmed kunstivoolud, siis on lihtsam rääkida erinevatest tendentsidest, mis peegeldusid ka korporatsioonihoonete arhitektuuris. Erinevate hoonete puhul saab rääkida juugendist, põhjamaade rahvusromantismist, heimatkunstist ning nende omavahelisest sünteesist.
Sajandivahetusega alustatakse ka Eesti oma arhitektuuri ajalugu, st. saab rääkida esimestest eesti arhitektidest. Üheks esimeseks tänaseni säilinud eesti ehituskunsti näiteks võibki pidada 1902. aastal valminud Eesti Üliõpilaste Seltsi maja Tõnissoni tänavas. Hoone autoriks on Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi lõpetanud Georg Hellat. EÜSi maja peetaksegi tema peateoseks, kus ta üritas luua eesti rahvusromantilist arhitektuuri. Agur Benno nimetab seda taotlust tabavalt talupojaromantikaks.
Siin peegelduvad ajastule omased tendentsid. Agur Benno sõnul on Hellat mõjutusi saanud nii juugendlikust villaarhitektuurist kui põhjamaade rahvusromantismist. Viimane peegeldub enim välisarhitektuuris, näiteks meenub ukse eeskoda hoidev raske arhailine sammas. Mainitud stiilielementidele viitavad ebasümmeetriline hoone põhiplaan, vaheldusrikas katusejoon, juugendlikud kaaraknad, dekoratiivelementide kasutamine.
Eestilikkusele viitavad enim kõrged kelpkatused ning dekoratiivne ornamentvöö hoone fassaadidel. On ju kõrge katus olnud siinsele piirkonnale läbi aegade omane ning iseloomulik. Viidata võib nii baroki kui klassitsismi traditsioonile, kuid «rahvuslikkuse» kontekstile rõhudes meenub rehielamu õlgkatus. Rahvuslikkust taotleb ka kogu hoone seinu mööda jooksev geomeetriline ornament. Eesti rahvakunstile on geomeetrilisus läbi aegade omane olnud.
1928. aasta ümberehitustööde käigus suudeti säilitada algne stiil, uus ning vana moodustavad tervikliku hoonemassi. Projekti autoriks oli Artur Kirsipu, kes tegelikult kohandas J. Ostrati varasemat projekti. Vastu Kastani tänavat ehitati saal koos lavaga, lääneküljele raamatukogu koos arhiiviruumiga. Nende vahele jäi avatud terrass.
Ilusaimate heimatkunsti näidetete hulka Tartus võib lugeda1902. aastal valminud korp! Neobaltia maja Kastani tänavas. Heimatstiil on üheks saksa rahvusromantismi väljundiks, seetõttu on mõistetav, et saksa korporatsioon kasutab just «saksalikku» vormikeelt.
Ehitise kaudu propageeriti tol ajal kaduvaid väärtusi: idealiseeritud maaelu, väikelinna idülli, rahvakunsti.
Hoonet iseloomustab sajandivahetusele omane müstiline muinasjutulisus, mida rõhutavad nii väike tornike kui ümarakaarelised, paljude ruutudega aknad. Maja tagaküljel asuv rõdu on praeguseks kinni ehitatud.
Ehitises kuhjuvad heimatile iseloomulikud detailid: puidu- ja krohvipindade vaheldumine, fassaadide liigendatus, kõrge kelpkatus, sügav räästaalune, rohke vahvärki kasutamine.
Taotluseks oli ehitada üksikuid vaba plaanilahendusega villasid, mis sulatati ümbritseva loodusega tervikuks. Sama tendentsi oli näha ka siin, kuigi kahjuks praeguseks pole sellest enam palju säilinud.
Hoone arhitekt, Darmstadtis ja Peterburis arhitektuuri õppinud Rudolf von Engelhardt on mõjutatud neo-stiilidest, tasub meenutada näiteks tema projekteeritud neoromaani stiilis Rapla kirikut. Sageli on erinevad stiililmingud omavahel tihedasti läbi põimunud. Seda näeb ka järmise konvendihoone puhul.
Ilusat heimatarhitektuuri esitab Fraternitas Estica maja Vanemuise tänavas. Algselt suurärimees Lellepivillaks ehitatud hoone sai valmis 1912. aastal. Detailides leiab viiteid erinevatele stiilidele - voolavale juugendile, eklektlisele historitsismile, kadunud identiteeti otsivale heimatkunstile.
Korp! Sakala konvendihoone valmis 1911. aastal ning see on spetsiaalselt konvendihooneteks ehitatud hoonetest suurim.
Kui enamasti on korporatsioonimajade arhitektideks Tartus tegutsenud meistrid, siis siin saab rääkida juba maailmamainega arhitektidest. Projekti autoriteks on Soome arhitektid Armas Lindgren ning Vivi Lön, kelle Eestis projekteeritud töödest võiks esmalt mainida teater «Estoniat». Siin pole enam tegemist puhta juugendiga, tendents on rangema, klassitsistlikuma suuna poole. Hoone on saanud aja jooksul palju kannatada ning seeläbi kaotanud palju oma algsest ilmest nii interjööris kui eksterjööris. Kolmekorruselise hoone õue pool asub poolümar terrass. Rangele juugendile viitavad nii kõrged paljuruudulised aknad, endised ja praeguseni säilinud dekoorielemendid ning algselt hoonekehandit liigendanud erinevad krohvivööd.
Sarnast ranget juugendlikku vormikeelt kannab ka väike, kuid stiililiselt kompaktne korp! Fraternitas Academica hoone Veski tänavas. Praegu näeb ehitis üsna luitunud välja, kuid 1911. aastal valminud projektis on nauditav jälgida stiilipuhtaid juugenddetaile hoone fassaadil.
Funktsionalism
Eesti Vabariigi ajal ehitati vaid üks spetsiaalselt konvendihooneks mõeldud hoone, teised korporatsioonid ja seltsid ostsid kas mõne saksa korporatsiooni maja või eramu. Paljud organisatsioonid elasid üürikorterites.
Korp! Ugala ehitas ainsana omale konvendihoone, mis kuulub ühtlasi ilusaimate funktsionalisminäidete hulka Tartus. Hoone autoriks oli kauaaegne Tartu linnaarhitekt ning korp! Ugala vilistlane Arnold Matteus. Ehitist peetakse ühtlasi Matteuse üheks olulisemaks tööks, mis kajastab ilmekalt ka üldisemalt tolleaegse arhitektuuri püüdlusi ning taotlusi.
Vastukaaluks ilutsemisele sajandi algupoolel on siin tendents purifitseeritud pinnakäsitluse poole, eemaldatud on kõik üleliigne. Ei mängi enam detail, vaid pind ja mass. Funktsionalismi lakoonilisusele viitavad ümaraknad, kolmeosalised, suure klaaspinnaga aknad, hoone mahtude ülesehitus.
Ka siin saame rääkida funktsionalismist vaid tingimisi, kuna on mitmeid viiteid 30ndatel populaarsele esindustraditsionalismile, detailides näeb viiteid art deco’le, näiteks rõdupiirete ja lipuvarda juures. Arhitektuuri eesmärk on siiski esinduslikkus, ilus vorm, mitte niivõrd funktsionaalsus. See tendents on Eesti funktsionalismile ka üldisemalt omane.
Kolmekorruselise hoone põhiaktsendiks on esifassaad, kus vastanduvad suured aknamassiivid ning valge seinapind. Kuigi on kasutatud vertikaalset aknakuju, on aknad asetatud üksteisele lähedale, moodustades tervikliku klaaspinna. Siiski pole aknaraamide puhul loobutud täielikult ornamendist, kuid kasutatud on vähemalt ülimalt selget vormi - ringi.
Teised hoone välisküljed on lahendatud vabamalt.
20-30ndatel omasid mitmed korporatsioonid ja seltsid üürimaju, mis samuti paistsid silma oma huvitava arhitektuuri poolest. Korp! Fraternitas Tartuensis üüris osa Barclay de Tolly majast Raekoja platsil, korp! Revelia kasutas üürikorterina maja Näituse ja Veski tänava nurgal, korp! Fraternitas Liviensis käis koos 1878. aastal ehitatud uhkes, rohke puitdekooriga villa esimesel korrusel (praegu Tartu Lastekunstikool). Naiskorporatsioonidest korp! Filiae Patriae üüris praeguse «Postimehe» maja esimest korrust, korp! Indla ruumid asusid Lossi tänavas, Eesti Naisüliõpilaste Selts asus Vanemuise tänavas, 1880ndatel ehitatud villas, mis rahvasuus oli hiljem tuntud kui KGB maja.

Kasutatud kirjandus:
Benno, Agur. Tartu Üliõpilaskonventide hooned. Diplomitöö. Tartu, 1993
Benno, Agur. Konvendihooned Tartus. - Acta Publica Universitatis Tartuensis. Tartu, 1991
Eimre, Maret. Heimatkunst Tartu arhitektuuris. - Tartu ja kultuur. Tallinn, 1990
Kodres, Krista. Reinhold Guleke 150 aastat sünnist. - Sirp ja Vasar, 1. juuni, 1984
Raid, Niina. Tartu vanemaid ehitisi. Tallinn, 1981

---

Artiklite juurde tagasiWebmaster
Copyright © Postimees 1995-97










.