Tähtvere mõisa maadele rajatud Tähtvere linnaosa on Tartu üks prestiižikamaid elupiirkondi, kus on elanud ja elab tänaseni palju õppejõude, arste ja kultuuritegelasi. Seetõttu kutsutakse Tähtveret ka professorite linnaosaks.
Tänase Tähtvere aedlinna teadaolevalt esimene hoonestamise kava pärineb 1919. aastast. Esialgne kava oli tavapärane: Näituse tänavaga ristuvad tänavad olid pikendatud sirgelt üle Tähtvere välja ja nendega olid ristatud uued tänavad.
Aastatel 1927–1928 toimus ala planeeringu saamiseks konkurss, mille võitis äsja Karlsruhe polütehnikumi lõpetanud noor Tartu linnaarhitekt Arnold Matteus. Planeeringut asuti ellu viima 1929. aastal. See järgib 20. sajandi I poole moodsatele aedlinnadele iseloomulikke jooni. Geomeetrilis-sümmeetrilise planeeringu keskteljeks oli Taara puiestee, mille keskosas pidi paiknema linnaosa ärikeskus – kinnise hoonestusega, tihedalt majadega ääristatud piklik väljak. Väljakust lähtus kaks diagonaalset tänavat, mille lõpetused olid samuti kavandatud majadega ääristatud väljakutena. Pikkade sirgete vaadete kõrval kuulusid moodsasse aedlinna intiimsed kaartänavad, mida Tähtveres esindas Vikerkaare tänav. Ärilise iseloomuga tööstuse asutamine oli keelatud, välja arvatud poed tänavaäärse hoonestusega nurgakruntidel. Enamik maju oli kavandatud kümnemeetrise eesaiaga. 1930. aastatel planeeringut muudeti, vähendades tänavaäärse hoonestusega alade osa. Tähtveres oli keelatud kõrvalhoonete, nagu kuuride ja pesuköökide ehitamine lahus elumajast. Enamiku kruntide suuruseks oli esialgu arvestatud 1800 m2. Linnaosa kõrvale kavandas Arnold Matteus Tähtvere rahvapargi, mille rajatistest valmis ainult ujula (A. Matteus, 1928).
Enne sõda jõuti hoonestada piirkonna Tähtvere pargi ja linnapoolne osa. Tänu planeeringuga kindlaks määratud ühtsetele ehitustingimustele kujunes sellest Eesti 1930. aastate aedlinnade paremikku kuuluv linnaosa. Enamik enne sõda ehitatud Tähtvere maju on 2–4 korteriga elamud. Tähtvere majad ehitati enamasti laenu toel põhimõttel, et ühes korteris elati ise, teised korterid anti üürile.
Suurema osa Tähtvere sõjaeelse osa maju projekteerisid arhitekt Arnold Matteus ja tema ametivend Nikolai Kuzmin. Levinum majatüüp oli sümmeetrilise lahendusega keskse kivitrepikojaga kahekordne nelja korteriga elamu, nn Tähtvere tüüpi maja (nt Taara pst 6, K. A. Hermanni 2 ja 10). Levis ka Tallinna Nõmme aedlinnale iseloomulik nurgatrepikojaga kahe korteriga elamu tüüp (nt Taara pst 3, 12 ja 14). 1930. aastate arhitektuurile omaselt on enamik maju ehitatud funktsionalistlikku arhitektuuri silmas pidades, kuid nagu Eestis kombeks oli, seda mugandades. Nii ei ole põhiosa sõjaeelsetest Tähtvere majadest ehitatud betoonist ega isegi mitte kivist, vaid puidust ja funktsionalistliku väljanägemise saamiseks krohvitud. Ka jäi Tähtveres lamekatuselise räästata maja asemel põhiliseks madalakaldelise katusega räästaga majatüüp.
Funktsionalismile omast räästata lahendust rakendati peamiselt ühepereelamute puhul, siin oli tegemist nii rikkama kui ka teadlikuma tellijaga. Esimese uude linnaossa ehitatud maja projekteeris Arnold Matteus ise, tellijaks oli skulptor professor Anton Starkopf, kelle ateljee-elamu valmis aastatel 1929–1930 (J. Hurda 2), kuuludes ühtlasi Eesti esimeste „katuseta“ elamute hulka. Sama suuna esindaja on professor August Tammekannu villa (F. R. Kreutzwaldi 6), mille projekteeris professori soomlannast naise soovil Soome arhitekt Alvar Aalto. See on ainuke A. Aalto projekteeritud ehitis Eestis.
1930. aastate lõpus ehitatud maja C. R. Jakobsoni 1 kavandas Tartu ülikooli arhitekt professor Paul Mielberg enda elamuks. C. R. Jakobsoni tänaval elasid kunstiajaloo professor Voldemar Vaga (C. R. Jakobsoni 3) ja keeleteadlane akadeemik Paul Ariste (C. R. Jakobsoni 7). C. R. Jakobsoni tänava ja Taara puiestee ristumiskohta kavandatud kõrgemate nurgapealsete korterelamutega väljaku äärde jõuti enne sõda ehitada küll Arnold Matteuse kavandatud kolmekordne korterelamu (C. R. Jakobsoni 16/18), kuid tervikuna jäi väljak lõpetamata. Ka L. Koidula tänavale jõuti enne II maailmasõda ehitada üksikud majad, siin olid kodud luuletaja Betti Alveril ja helilooja Miina Härmal (L. Koidula 8). Paljude Tähtveres elanud või elavate silmapaistvate inimeste mälestuseks on majadel mälestustahvlid, kuid mitmete mälestus ootab veel jäädvustamist, sh Uku Masingu elukoht K. A. Hermanni 11.
L. Koidula tänavast raudtee poole jääv ala hoonestati alles pärast II maailmasõda. Kruntide suurust vähendati (krundi keskmine suurus 800 m2) ja lisati kaarekujuline Ilmatari tänav. Ehitati peamiselt madalakaldelise katusega krohvitud kivimaju ühepereelamuteks. Taara puiestee algusesse ehitati 1970. aastatel kaks neljakordset eriprojektiga kortermaja, mida rahvas suure hulga sinna korteri saanud partei- ja komsomolitöötajate järgi nimetas aadlipesaks.
Teksti koostas Egle Tamm. Tekst on koostatud 2007. a Tartu Linnavalitsuse tellimusel voldiku "Jalutuskäigud Tartus" tarvis.
| Taara pst | 3 - 15 paaritud, 2 - 12 paaris |
| Vikerkaare | 5 - 13 paaritud, 57 - 59 paaritud, 2 - 12 paaris, 46 |
| J. Hurda | 1 - 29 paaritud, 2 - 30 paaris |
| C. R. Jakobsoni | 1 - 13a paaritud, 2 - 20 paaris |
| L. Koidula | 1 - 17 paaritud, 2 - 18 paaris |
| Oru | 6 |
| Fr. R. Kreutzwaldi | 1 - 5 paaritud, 2 - 24 paaris |
| Laulupeo pst | 1 - 13 paaritud |
)
)
)
)
)
)
)
)
.
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire