Kõrgkoolide juurde ühiselamute ehitamise idee tuli Vene Rahvaharidusministeeriumist
1899. aastal. Keiser Nikolai II käsuga eraldati ülikoolidele sel eesmärgil 3 262 000 rubla. Ühiselamute sisseseadmise taga oli ühelt poolt aina laienev üliõpilasliikumine, mida loodeti nii paremini kontrollida. Teisalt peeti vajalikuks parandada vaesemate üliõpilaste materiaalset olukorda.
Tartu ülikoolile 150 tudengit majutava ühiselamu rajamine kerkis päevakorrale samuti
1899. aastal. Küsimust arutati intensiivselt kolmnurgas — Rahvaharidusministeerium, Riia Õpperingkonna Kuraator ja Tartu ülikool. Kuid ülikoolil puudus ehitamiseks sobiv krunt. Kaaluti mitmeid kohti. Näiteks haridusministeeriumi maad linnakooli (varasem Tartu Õpetajate Seminar) taga Riia ja Aia (praegu Vanemuise) tänava vahel, millise taotluse Liivimaa Rahvakoolide direktor tagasi lükkas. Järgmisena oli kavas osta mõni sobiva suurusega kinnistu. Valik langes Wilhelm von Bockile kuulunud maavaldusele Toomemäe nõlval Jakobi tänava vahetus läheduses. Ost jäi ära, kuna omanik oli nõus müüma ainult osa kinnistust, millele ühiselamu ei oleks aga mahtunud.
Kuna haridusminister pakkus ehituse kogumaksumuseks 225 000 rubla (1901. aastal suurendati seda 250 000 rublani), tuli loobuda krundi ostmisest ning ülikooli rektor
A. S. Budilovitš otsustas novembris 1900 ühiselamu ehitamiseks eraldada ülikooli enda maadest n-ö Toome majanduskrundi.
Krundil, millel paikneb Ajalooarhiivi hoone, elas 19. sajandi algul Tartu ülikooli professor Wilhelm Friedrich Hetzel (ka Hezel) (suri 1824). Tema järgi kutsuti kohta Hetzelburg‘iks ja see asus Veski ja Vallikraavi tänava vahel. Mis ajal need kaks tänavat ühendati, pole täpselt teada. 1890. aasta paiku, kui uutele tänavatele nimesid anti, sai see esialgu nimeks Kupfferi tänav (Kupffer Strasse) Tartu bürgermeistri Viktor Kupfferi (ametis 1865–1886) järgi, kes elas siis n-ö Hetzeli krundil.
Kupffer ei nõustunud nimepanekuga ja lasi juba välja pandud tänavasildid eemaldada ning anda tänavale nime professor Hetzeli järgi. 1890. aastal ilmub Hetzeli tänav Tartu tänavanimede loendisse. Kuna enne Teist maailmasõda järjestusid krundid Hetzeli tänaval Veski tänava poolt alustades, siis kandis Hetzeli/Kupfferi maja numbrit 3. Krunt ise kuulus Tartu ülikoolile. Tulevase ühiselamu kohal asunud hoone ehitamise aeg ei ole teada. Lammutati see 20. sajandi algul. Samale kohale aastatel 1901–1904 ehitatud ühiselamu võttis enda alla ka osa krundist nr 1 ning kandis postiaadressi Hetzeli 1 ja 3.
Projekteerimise eeltöödega alustas ülikooli arhitekt Reinhold Guleke(1834-1927) juba 1899. aasta lõpus, pidades esialgu tulevase ehitusplatsina silmas algul Riia ja Aia tänava vahelist ala, hiljem Toomemäge. Guleke projekteeris hoone neljakorruselise tiibhoonega kivimajana. Maja keldris asus köök ja osa teenijate ruumidest. Alumisele korrusele planeeriti vestibüül, garderoobid üliõpilastele
ja teenistujatele, šveitseri ja koristajate toad, kantselei, juhataja
4-toaline korter (selle juurde kuulus juugendlike seina- ja laemaalingutega suur tuba), ökonoomi 2-toaline korter, söökla ja teetuba. Teisel korrusel olid üliõpilaste toad. Kolmandal korrusel paiknesid üliõpilaste toad, raamatukogu, lugemissaal ja muusikatuba. Neljas korrus oli taas tubade päralt. Igal korrusel olid WC-d, pesuruum ja koridorivalve ruum.
1901. aasta algul kaitses ülikooli rektor Budilovitš valminud projekti. Maja asukoha osas rõhutas rektor selle kaugust teistest tänavatest. Ümberringi olid aiad, piirkond ise vaikne ja puhta õhuga. Hoone tagasihoidlikku fassaadi põhjendades tõdes rektor, et kuna tänav on maja ees kitsas, pole fassaadi vaatamiseks vaja pead üles tõsta. Riia õpperingkonna arhitekt kiitis 1901 veebruaris Guleke projekti heaks ja ehitus võiski alata. Märtsis 1901 moodustati ühiselamu ehituskomisjon, kuhu kuulusid rektor, kõik ülikooli valitsuse liikmed, rahandusministeeriumi esindaja, Liivimaa kubermanguvalitsuse ehitusosakonna esindaja, arhitekt R. Guleke ise koos riikliku järelevalvega. Ehitamisel soovitati silmas pidada Peterburi ja Moskva ülikoolide ühiselamute ehitamise kogemust.
Millal täpselt ehitustööga alustati, jääb olemasolevate dokumentide valgusel selgusetuks. Igatahes mais 1901 on Riia Õpperingkonna Kuraatori kantseleist esitatud Tartu ülikoolile järelepärimine seni tehtud ehitustööde kohta. Paralleelselt ehitustöödega tekkis aga juba
1902. aasta algul ülikooli valitsuses mõte muuta ehitatava ühiselamu funktsiooni ning anda selles ruume hoopis ülikooli raamatukogule, auditooriumitele jne. Leiti, et osa majast tuleb kindlasti anda ülikooli teistele asutustele. 1903. aastal nägi rektor A. N. Filippovi koostatud ruumikava ette esimesele korrusele söökla ja teetoa, teisele korrusele auditooriumid ajaloo- ja filoloogiateaduskonna jaoks, kolmandale geoloogia instituudi ja neljandale meteoroloogia observatooriumi koos vastavate kabinettidega.
Esialgsete kavade kohaselt pidi ühiselamu valmima 1903. aasta lõpuks, kuid ehitustööde lõpetamine (sh maja kuivatamine) ja hoone sisustamine venisid ning alles mais 1904 määrati ühiselamu juhatajana (komandandi) ametisse alates 1. juunist Jermolai Gravit.
Samas kehtestati koha hinnaks üheinimesetoas 9 rubla ja kaheinimese toas 7 rubla inimese kohta. Hiljem jäädi siiski summade 8 ja 6 rubla juurde. Kulude kokkuhoiu huvides leiti, et voodipesu üliõpilastele ei väljastata.
10. juulil 1904 teatas «Postimees», et üliõpilaste kooselu maja on peaaegu valmis. Seal elavad juba majaülem J. Gravit ja üks üliõpilane. Üldse oli end toasooviga üles andnud 138 üliõpilast. Avamispidu lükkus sügisesse. 18. augusti «Postimees» teadis täpsustada, et maja ehitus läks maksma 265 000 rubla ja sisseseade umbes 30 000 rubla.
23. septembri «Postimees» teavitas, et soovijaid ühiselamusse on olnud nii palju, et kõik 150 kohta on juba hõivatud.
Ometi ei olnud kooselu maja ikka veel valmis. Osades tubades puudusid lauad, samuti ei olnud tööd lõppenud raamatukogus ja lugemistoas. Edasi kirjeldati lehes maja lähemalt: «Wäljaspidi ei paku maja ehituskunsti poolest mitte midagi tähelepanemise wäärilist; isegi mitte suurepärasust, mida ometi sarnase määratu kogu juures kerge oleks olnud nähtavaks teha.» Samuti märkis leht, et maja köetakse auru jõul, kuid tubades on petrooleumilambid.
28. septembril märkis «Postimees», et üliõpilaste kooselu majas maksab kahekäiguline lõuna 21 kopikat, see oli hää ja odav.
Ülikooli ühiselamu pühitseti apostliku-õigeusu kombe kohaselt sisse 24. oktoobril, seda kuupäeva võiks lugeda hoone sünnipäevaks. Pärast õnnistamistseremooniat peeti saalis tantsupidu (Postimees. 1904, 26. oktoober).
Edasi algas hoones Hetzeli 1/3 / Liivi 4 äärmiselt kirju argipäev.
Enn Küng
Tartu ülikooli esimese ühiselamu esimene juhataja
1899. aastal otsustati Vene Rahvaharidusministeeriumis, et kõrgkoolide juurde tuleb rajada ühiselamud. Tartu ülikoolile 150 tudengit majutava ühiselamu rajamine kerkis samuti päevakorrale 1899. aastal. Ühiselamu, mis ehitati Toomemäele Hetzeli tänava (täna Liivi tänav) äärde projekteeris ülikooli arhitekt Reinhold Guleke. Ehitustöid teostati 1901-1904. Üks oluline otsus seoses uue ühiselamu valmimisega oli talle juhataja (komandandi) määramine, kelleks sai Jermolai Gravit. Määramine toimus rektor A. N. Filippovi korraldusel mais 1904. Maja ise õnnistati sisse ja avati pidulikult siiski alles 24. oktoobril 1904. Kuuarhivaalina tutvustame rektor A. N. Filippovi pöördumist Riia Õpperingkonna Kuraatori poole 5. maist 1904 palvega kinnitada Jermolai Gravit ühiselamu juhataja ametikohale. J. Graviti ametiaega hakati lugema alates 1. juunist.
| |
Ajaloolise ülevaate koostamisel on kasutatud AS-i ARC Projekt Ltd poolt
1994. aastal koostatud tööd Liivi tn 4 arhitektuur - ajaloolised eritingimused,
töö nr 94032 ning Ajalooarhiivi internetilehekülje materjale näitusest Hetzeli
1/3 - Liivi 4 – 100 (kättesaadav
http://www.eha.ee/naitused/2004/oktoober.htm).
J. Liivi 4 olemasolev hoone on algupäraselt olnud ühiselamu. Kõrgkoolide
juurde ühiselamute ehitamise idee tuli Vene Rahvaharidusministeeriumist
1899. aastal kuivõrd 1890ndatel toimus venestamine ning vene õppekeel
seati sisse ka ülikooli, siis valgus Tartusse ka üliõpilasi teistest Venemaa
kubermangudest. Ühiselamute sisseseadmise taga oli ühelt poolt ka aina
laienev üliõpilasliikumine, mida loodeti nii paremini kontrollida. Teisalt peeti
vajalikuks parandada vaesemate üliõpilaste materiaalset olukorda.
Tartu ülikoolile 150 tudengit majutava ühiselamu rajamine kerkis
päevakorrale samuti 1899. aastal. Kaaluti mitmeid kohti. Esialgu kavatseti
ühiselamu ehitada Katoliku ja Veski tänava vahel katoliku kiriku vastas
asuvale von Bocki krundile Toomemäe nõlval Jakobi tänava vahetus
läheduses. Ost jäi ära, kuna omanik oli nõus müüma ainult osa kinnistust,
millele ühiselamu ei oleks aga mahtunud. Teine võimalik koht oli näiteks
haridusministeeriumi maal linnakooli (varasem Tartu Õpetajate Seminar)
taga Riia ja Aia (praegu Vanemuise) tänava vahel (praeguse Vanemuise 46
J. Liivi 4 krundi detailplaneering
Artes Terrae OÜ 6
õppehoone asukohal), millise taotluse Liivimaa Rahvakoolide direktor tagasi
lükkas.
Ülikooli rektor A. S. Budilovitš otsustas novembris 1900 ühiselamu
ehitamiseks eraldada ülikooli enda maadest n-ö Toome majanduskrundi.
Krundil, millel paikneb praegune Ajalooarhiivi hoone, elas 19. sajandi algul
Tartu ülikooli professor Wilhelm Friedrich Hetzel (ka Hezel) (suri 1824).
Tema järgi kutsuti kohta Hetzelburg‘iks ja see asus Veski ja Vallikraavi
tänava vahel. Mis ajal need kaks tänavat ühendati, pole täpselt teada. 1890.
aasta paiku, kui uutele tänavatele nimesid anti, sai see esialgu nimeks
Kupfferi tänav (Kupffer Strasse) Tartu bürgermeistri Viktor Kupfferi (ametis
1865–1886) järgi, kes elas siis n-ö Hetzeli krundil.
Kupffer ei nõustunud nimepanekuga ja lasi juba välja pandud tänavasildid
eemaldada ning anda tänavale nime professor Hetzeli järgi. 1890. aastal
ilmub Hetzeli tänav Tartu tänavanimede loendisse. Kuna enne Teist
maailmasõda järjestusid krundid Hetzeli tänaval Veski tänava poolt
alustades, siis kandis Hetzeli/Kupfferi maja numbrit 3. Krunt ise kuulus
Tartu ülikoolile. Tulevase ühiselamu kohal asunud hoone ehitamise aeg ei
ole teada. Lammutati see 20. sajandi algul. Samale kohale aastatel 1901–
1904 ehitatud ühiselamu võttis enda alla ka osa krundist nr 1 ning kandis
postiaadressi Hetzeli 1 ja 3.
Projekteerimise eeltöödega alustas ülikooli arhitekt Reinhold Guleke (1834-
1927) juba 1899. aasta lõpus. Esimene projekt, mis kavandati Veski tänava
krundile ja oli paigutatav ka Aia tänavale, oli planeeritud kolmekorruselise,
kahe tiibhoonega ehitisena, kusjuures plaanilahenduselt oli maja tüüpiline
kroonuhoone keskse koridori ja sellest kahele poole jäävate tubadega.
Projekti ellu ei viidud. Guleke töötas välja eelmise projekti alusel Toome
krundile sobivama ja lihtsama neljakordse hoone variandi. Ka uue variandi
puhul ei saanud läbi projekti muutmiseta. Ühiselamu esialgne sissepääs
pidi jääma Veski tänava poolsesse külge. Et aga krundi uurimisel leiti
pooleldi kinnivarisenud, puust raketega 13 sülla (27,742 m) sügavune
kaevušaht, mis oleks vundamendikraavile ette jäänud ja hiljem ehitise
vajumist põhjustanud, siis pöörati plaan hoone praeguse asendini.
1901. aasta algul kaitses ülikooli rektor Budilovitš valminud projekti. Maja
asukoha osas rõhutas rektor selle kaugust teistest tänavatest. Ümberringi
olid aiad, piirkond ise vaikne ja puhta õhuga. Hoone tagasihoidlikku
fassaadi põhjendades tõdes rektor, et kuna tänav on maja ees kitsas, pole
J. Liivi 4 krundi detailplaneering
Artes Terrae OÜ 7
fassaadi vaatamiseks vaja pead üles tõsta. Riia õpperingkonna arhitekt kiitis
1901. a veebruaris Guleke projekti heaks ja ehitus võiski alata. Märtsis 1901
moodustati ühiselamu ehituskomisjon, kuhu kuulusid rektor, kõik ülikooli
valitsuse liikmed, rahandusministeeriumi esindaja, Liivimaa
kubermanguvalitsuse ehitusosakonna esindaja, arhitekt R. Guleke ise koos
riikliku järelevalvega. Ehitamisel soovitati silmas pidada Peterburi ja Moskva
ülikoolide ühiselamute ehitamise kogemust.
Millal täpselt ehitustööga alustati, jääb olemasolevate dokumentide valgusel
selgusetuks. Igatahes mais 1901 on Riia Õpperingkonna Kuraatori
kantseleist esitatud Tartu ülikoolile järelepärimine seni tehtud ehitustööde
kohta.
Esialgsete kavade kohaselt pidi ühiselamu valmima 1903. aasta lõpuks,
kuid ehitustööde lõpetamine (sh maja kuivatamine) ja hoone sisustamine
venisid. 10. juulil 1904 teatas «Postimees», et üliõpilaste kooselu maja on
peaaegu valmis. Seal elavad juba majaülem J. Gravit ja üks üliõpilane. Üldse
oli end toasooviga üles andnud 138 üliõpilast. 20. augustil 1904 avati
ühiselamu üliõpilastele. Avamispidu lükkus sügisesse.
Ülikooli ühiselamu pühitseti apostliku-õigeusu kombe kohaselt sisse 24.
oktoobril, seda kuupäeva võiks lugeda hoone sünnipäevaks. Pärast
õnnistamistseremooniat peeti saalis tantsupidu (Postimees. 1904, 26.
oktoober).
1915. aasta sõjakeerises võeti maja III ja IV korrus täielikult ning II korruse
saal I korrusel üks tuba Liivimaa Kubernerikantselei kasutusse. 1917. aasta
kevadel läks osa majast hospidali käsutusse. 1919.-1920 oli majas eesti
sõjavägi. 1920. aasta sügisel asusid hoonesse meteoroloogia instituut, linna
saksa kool, riigiarhiiv ja üliõpilaste keskkorraldustoimkond. Ajavahemikus
1920-1925 läks hoone korruste ja ruumide kaupa Riigiarhiivi kätte.
Ülikoolile jäi osa ruume IV korrusel meteoroloogia observatooriumi tarbeks,
tõenäoliselt II maailmasõjani.
Arhitektuur-ajaloolistes tingimustes ei ole käsitletud hoone ümbrust ega
haljastust. Hoone esine haljastus rajati arvatavasti üsna kohe peale hoone
valmimist. Ajaloolised fotod aastast umbes 1904 näitavad, et majaesine on
praktiliselt lage, ilma igasuguse haljastuseta. Hilisematel fotodel ning
postkaartidel on aga juba näha korrastatud maja ümbrust – on istutatud
puid ja põõsaid ning piiratud haljasala puidust taraga. Puude istutusel on
J. Liivi 4 krundi detailplaneering
Artes Terrae OÜ 8
võimalik näha teatud regulaarsust, mida võib ka praeguses haljastuses ära
tunda.
.
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire