Tartu ajalugu: Tähtvere mõis

Tähtvere mõis (saksa k. Techelfer) praeguse Tartu loodeservas asutati keskajal piiskopimõisana, ürikutes mainitakse mõisat esimest korda 1515.a. Tähvere mõisal olid väga suured maavaldused, mõisa piir ulatus Nõoni välja. Pärast piiskopiaega käis mõis riigistamiste, tagasiandmiste, müügi, pantimise ja päranduste teel kümnekonnal korral käest kätte. 1819.a. sai mõisa omanikeks von Wulfide suguvõsa, kelle kätte see jäi kuni võõrandamiseni Eesti Vabariigi 1919.a. maaseaduse alusel. Mõisasüda ja osa põldu jäid aga pärast sedagi veel Itaalia kodakondsusega Marie Christine von Wulfi valdustesse - välisriikide kodanike maavaldusi täielikult ei võõrandatud -, kes müüs maa Tähtvere linnaosa esimestele asukatele ehituskruntideks.

Mõisa praeguseks peahooneks on kahekorruseline heimatstiilis ehitis, mis vaimis 1914. aastal. Uue hoone vasaku tiiva ehitamisel kasutati ära samal kohal varem asunud klassitsistlikku peahoonet, mis püstitati mõisasse arvatavasti vahetult peale mõisa omandamist von Wulfide poolt 19. saj. algul.

Tänapäeval asub Tähtvere mõisa peahoones Eesti Maaülikooli üks õppekeskuseid. Lähiaastail kolib Lesti Maaülikool häärberi naabrusse oma uue peahoone. Selleks saab põhjalikult ürnberehitatav endise loomakasvatuse ja veterinaaria instituudi imposantne labori- ja administratiivkorpus, mis püstitati härrastemaja taha mõisaparki 1984.a.

Tähtvere vaba planeeringuga mõisaansambel on hästi säilinud ja pärineb 19.-20. saj. vahetusest. Mõisaproua soovi kohaselt ehitati mitmed hooned Itaalia alpimajade stiilis (näit. valitsejamaja, mille valged välisseinad on kaunistatud ornamendina asetatud puuliistudega).

Tähtvere mõisa park on vabakujuline ja üpris suur, seal vahelduvad puuderühmade ja - ridadega pargiaasad. Peahoone taha jääva ojaga lõhandiku allosa täidab tihe puistu, millest jätkub pikk hõbepajupuiestee, nn Õhkamiste allee kuni Emajõeni. Mõisa kõrvalhooned paiknesid väljaspool parki, osa neist jääb praegu linnahoonestiku sisse. Enne praeguse Tallinn-Tartu maantee ehitamist kulges Tähtvere mõisasüdant läbiv kitsukene tee üksnes Vorbuse mõisani ja selle taga asuvatesse Emajõe äärsetesse metsadesse.

Tähtvere mõis
Techelfer in Kirchspiel Nüggen, Kreis Dorpat

Tänaseks Tartu linna piiridesse jäänud Tähtvere mõis (saksa k Techlefer) kuulus ajalooliselt hoopiski Nõo kihelkonna koosseisu. Mõisat on esmamainitud 1515. aastal ning keskajal kuulus ta Tartu piiskopile. Kui Lõuna-Eesti siirdus Poola alt Rootsi alla, kinkis Rootsi kuninganna Kristiina mõisa Ake Axelsonile. Peale Põhjasõda kuulus mõis Jakob Balkile ja kindral Rumjantsevile. Alates 1819. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis von Wulfide suguvõsale, mõisa viimane omanik oli Emil von Wulf.

Mõisa esnduslik väljaehitamine seondub just von Wulffide ajastuga. Kahekorruseline klassitsistlikpeahoone püstitati mõisa arvatavasti üsna vahetult peale mõisa omandamist von Wulffide poolt 1820-30tel aaststel. Hoone paiknes vahetult Emajõe kõrgel kaldal, arvukad kõrvalhooned paiknesid hajusalt sellest edela pool. 1910te aastate algul püstitati mõisa uus heimatstiilis peahoone. Rudolf Pohlmanni projekti järgi valminud ehitis kasutas vasaku tiivana ära samal koha varem asnud kahekorruselist ehitist.

Teise maailmasõja järgselt asus mõisa peahoones Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut. Kaasajal on mõisa peahoonest saanud Eesti Põllumajandusülikooli üks õppehooneid. Hoone algne välimus on enamikus säilinud, siseruumid aga palju ümber ehitatud. Ka vana peahoone on säilinud, kuid tugevalt ümber ehitatud kujul. Sellest on algsena säilinud kaunis välisuks. Kogu mõisakompleks ja selle lähiümbrus on muutunud Tartu põhjapoolseimaks linnaosaks. Ka mitmed kõrvalhooned on säilinud, kuid osalt ümber ehitatud kujul.

Ajalooliselt kulges Tähtvere mõisasüdant läbiv tee ainult Vorbuse mõisa ning selle taga asuvatesse Emajõe äärsetesse metstesse. Kärevere silla ehitamise järel on see tee muutunud aga suure koormusega Tallinn-Tartu maanteeks, mida on mõisa kohal tunduvalt laiendatud.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Nõo kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Tartu linnaterritooriumile.