.
Tere tulemast Tartusse!F. R. Baertelsi õllevabrik
1859. a. alustas kondiiter H. W. Felschau maatükile õllekeldri ja laoruumide ehitamist. Kavandi tegi ülikooli arhitekt K. Rathaus. Hoone asus tänavast eemal Toome nõlva sees ja valmis 1860. a. Keldri peal oli arvatavasti ka kauplus. Praegu on sellest säilinud suured tonnvõlvidega keldrid, ülemised korrused on ümber ehitatud. 1875. a. müüs Felschau mõlemal krundil asuvad ehitised suurkaupmees ja ettevõtja F. R. Baertelsile, kes asutas vaadeldavale alale õlle- ja mõdukoja. 1876. a. ehitas ta krundile teise keldri linna ehitusmeistri M. Roetscheri projekti järgi. 1881. a. valmis tänaseni säilinud tänavaäärne kitsas pudelipesemismaja ( arv. O. Schröder ). Selle esimesel korrusel oli pudelipesuruum, kantselei, vahituba, II korrusel veereservuaar ja kaks personalile antud korterit. Tegemist on tüüpilise kroonuklassitsistliku fassaadilahendusega 19. s. viimase veerandi ehitisega. Pudelipesumaja ühendus vabrikuhoonega ehitati hiljem, see oli valmis 1890. a.
1890. a. ehitati krundile tall koos eluruumidega ( K. E. v. Baeri 2; autor arv. O. Schröder ). Selle teisel korrusel hoiti heina. Hoovi pool on luuk ning veel 1980. aastate lõpul oli säilinud tõsteplokk. 1898. a. oli Baertelsi ühendatud kruntidel Jakobi- Botaanika t. nurgamaja, selle kõrvalhoone hoovil, Botaanika tänava äärne tall ja mitmeosaline õllevabriku kompleks, elamu ning ait.
1898- 1904 müüs R. Baertels oma ehitised kruntide kaupa kaupmees E. Freymuthile, 1906. a. omandas kinnistud E. Oelsen. 1904. a. ehitati telliskivimaja Jakobi 34 ( autor W. Schilling ). 1911. a. asus ta Toome nõlva kindlustamiseks kivimüüri tegema. Ülikooli valitsus lasi selle töö seisata, kuna kruntide piirid olevat küllalt suhtelised. 1913. a. müüs E. Oelson puust elamu vabrikuhoone lääneküljel K. Kochile, see lammutati 1931. a.
1930. aastatel tegutses hoonetes vorstivabrik. Tall ehitati N. Kusmini projekti järgi ümber 1934. a. Selle lääneküljele tehti lihakauplus. Ülejäänud ehitised ostis Oelsoni pärijatelt 1936. a. Tartu Ülikool. Siis koostati ka uus tänavate õgvendamise projekt. Tänavale ette jäänud pudelipesumaja jäi siiski lammutamata. Peale II Maailmasõda asus õllekojas optika ja mehhaanika tööstus, hiljem EPA ruumid
1890. a. ehitati krundile tall koos eluruumidega ( K. E. v. Baeri 2; autor arv. O. Schröder ). Selle teisel korrusel hoiti heina. Hoovi pool on luuk ning veel 1980. aastate lõpul oli säilinud tõsteplokk. 1898. a. oli Baertelsi ühendatud kruntidel Jakobi- Botaanika t. nurgamaja, selle kõrvalhoone hoovil, Botaanika tänava äärne tall ja mitmeosaline õllevabriku kompleks, elamu ning ait.
1898- 1904 müüs R. Baertels oma ehitised kruntide kaupa kaupmees E. Freymuthile, 1906. a. omandas kinnistud E. Oelsen. 1904. a. ehitati telliskivimaja Jakobi 34 ( autor W. Schilling ). 1911. a. asus ta Toome nõlva kindlustamiseks kivimüüri tegema. Ülikooli valitsus lasi selle töö seisata, kuna kruntide piirid olevat küllalt suhtelised. 1913. a. müüs E. Oelson puust elamu vabrikuhoone lääneküljel K. Kochile, see lammutati 1931. a.
1930. aastatel tegutses hoonetes vorstivabrik. Tall ehitati N. Kusmini projekti järgi ümber 1934. a. Selle lääneküljele tehti lihakauplus. Ülejäänud ehitised ostis Oelsoni pärijatelt 1936. a. Tartu Ülikool. Siis koostati ka uus tänavate õgvendamise projekt. Tänavale ette jäänud pudelipesumaja jäi siiski lammutamata. Peale II Maailmasõda asus õllekojas optika ja mehhaanika tööstus, hiljem EPA ruumid
| Õllevabriku kompleks , esiplaanil pudelipesumaja koos taga asuva ümberehitatud vabrikuhoonega. | |
| Õllevabriku keldrid. | |
| Endine tall. | |
| F. R. Baertelsi krundi pl |
.






Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire