Karlova mõis

.

Karlova mõis (Carlowa) eraldati Tähtvere mõisast 1793.a., esimene omanik oli Carl von Krüdener. Carli poja Otto von Krüdeneri käest läks mõis 1828.a. vene kirjaniku ja literaadi Thaddeus (Faddei) Bulgarini omandusse; Bulgarinite käes oli mõis kuni võõrandamiseni 1919.a. Mõisa peahoonet on hiljem kasutatud kooli ja internaadina, praegu on mõis eraomanduses.

Mõisaansambel paikneb Emajõe ürgoru ülemisel serval, selline asend avas mõisast maalilised vaated Ernajõe orule ja Tartu linnale. Peahoone seisis eraldi ning majandushoonete allansambel paiknes samuti omaette.

Mõisa peahoone (Eha t. 36) on ehitatud mitmes järgus. Algne raske barokse poolkelpkatusega lihtsakujuline kõrgel soklil asuv ühekorruseline puidust hooneosa pärineb 18. saj. lõpust. Hiljem lisati selle hoone esi- ja tagafassaadile kolme kaarakna laiune eenduv kivist keskosa (keskrisaliit). 1810.a. ehitati hoone põhjalikult ümber, seda arvatavasti J. W. Krause projekti järgi. 1844.a lisati hoone parempoolsesse otsa suur L tähe kujuline neogooti stiilis kahekorruseline juurdeehitus. Viimase väliskujunduses kasutatud puidust vaatetorn (algselt ehitatud observatooriumiks) ja müürisakmed viitavad keskaegse linnusearhitektuuri imiteerimise püüdele. Ka vana hoone sai samal ajal kindlusemüüri sakmete sarnased kaunistused seinte ülaossa ja tornikesed nurkadesse. Mõisa linnuselikkust rõhutab ka sakmeääreliste väravaehitistega kõrge raudkivist müür vabakujundusliku pargi servas Ernajõe ürgoru nõlval; varemalt ümbritses seesugune kivisein kogu mõisasüdant. Ka praegu on mõisa ümber selgesti tunnetatav endiste aegade hingus, mida aitavad taastada vanad varjulised puud ning vaade alla linnale.

Karlova mõisa peahoonet on koguteoses "Tartumaa" (1925) nimetatud 58 Tartu tähtsaima ehitise hulgas, seejuures ainsana Tartu ümbruse mõisatest. Karlova arvukate kõrvalhoonetega mõisakompleksi ei ole meie päevini säilinud, vaid paar tugevalt ümber ehitatud hoonet on sulandunud parki ümbritsevaisse tihedaisse elamukvartaleisse. 19. saj lõpul hakati Karlova mõisa maadele rajama Tartu linna Karlova linnaosa.

Bulgarinite ajal sai Karlova mõisast vene kohaliku kultuurielu keskus. Mõisas oli tähelepandavalt rikkalik kunsti-, raamatu- ja haruldustekogu; siia hulka kuulus ka suurim eravalduses olev maakaartide kollektsioon terves Vene impeeriumis. Möisas leidus väga hea teleskoop, mis oli ostetud otse Fraunhoferi, tolle aja kõige kuulsama teleskoobimeistri käest.

Karlova mõis on hoolsal restaureerimisel. Praeguseks on hoone uus osa ennistatud, taastatud on mitmed 20. saj-1 kadunud kujunduselemendid.

Karlova mõis

Karlowa in Kirchspiel Dorpat-St. Marien, Kreis Dorpat

Karlova mõis (saksa k Karlowa) asutati 1793. aastal, mil ta eraldati Tähtvere mõisast. Algselt oli mõis von Krüdeneride omanduses, kes püstitasid sinna 18. sajandi lõpul kõrgel soklil asuva ühekorruselise hilisbarokse puithoone.

Umbes 1830. aasta paiku ehitati hoone põhjalikult ümber. Vana hoone kaunistatineogooti stiilis elementidega ning ta keskossa lisati kolme akna laiune eenduv keskosa. 

Hoone parempoolsesse otsa lisati aga suur L-tähe kujuline neogooti stiilis kahekorruseline juurdeehitus. Rekonstrueeritud hoonet ilmestasid astmikviilud, tornikesed ja kaaraknad.

1919. aastal võõrandati mõis von Bulgarinitelt. 20. sajandil paiknes peahoones ühiselamu, kuni 1990te lõpul siirdus mõis eraomandusse. Praeguseks on hoone uuem osa renoveeritud, sh taastatud mitmeid 20. sajandil kadunud kujunduselemente.

Mõisakompleks on jäänud kaasajal praktiliselt Tartu kesklinna, mistõttu peahoone ümber asuvat väikest parki ümbritsevad tihedad elamukvartalid. Seetõttu ei ole säilinud arvukate kõrvalhoonetega mõisakompleksi. Vaid paar tugevalt ümber ehitatud hoonet on sulandunud linnapilti.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Tartu-Maarja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Tartu linna territooriumile.

Karlova mõisa peahoone uuem osa (ca 1830)
Foto: suvi 2004

Karlova mõisa peahoone vanem osa (1790ndad, muudetud 1830tel)
Foto: kevad 1999

.