Ropka mõis

.

Ropka mõis

Ropkoy in Kirchspiel Dorpat-St. Marien, Kreis Dorpat

Ropka mõis (saksa k Ropkoy) pärineb keskajast, mil ta kuulus von Taubedele. Mõisat on esmamainitud 1531. aastal. Hiljem on mõis kuulunud von Igelströmidele, von Siversitele ja von Löwenwoldedele. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Eva von Brasch.

Mõisakompleks on kaasajal jäänud Tartu linna lõunapoolse hoonestuse sisse.Ühekorruseline heimatstiilis vahvärk-peahoone on ehitatud 20. sajandi alguses. Hoonel on väikeste ruutudega aknad ning murdkelpkatus. Kaasajal on hoone kasutusel kontorina.

Säilinud on ka mõned kõrvalhooned, sh ka vana peahoone 19. sajandi esimesest poolest, mida ilmestavad kaaraknad ning fassaadi keskpaigas asuv kuue ümarsamba ja kolmnurkfrontooniga portikus. Ka see hoone on kasutusel kontoriruumidena.

Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Tartu-Maarja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Tartu linna territooriumile

Ropka mõisa peahoone (20. sajandi algus)
Foto: sügis 1999

Ropka mõisa tallikompleks
Foto: sügis 1999

Ropka mõis (Ropkoy) kuulus vanimate teada olevate andmete põhjal Andreaz Krüsele, kes selle hiljem Antsla mõisnikule Johann Uexküllile müüs. 1531.a-st kuulus mõis von Taubede perekonnale, siit ka mõisa vanem nimi Taubenhof. 17. saj. alguses oli Ropka mõis mõned aastad Tartu linna kasutada. Pärast mitmeid omanikuvahetusi panditi Ropka mõis von Braschidele, kes selle 1806.a. enese omandusse said - kuni võõrandamiseni 1919.a.

Mõisa klassitsistlikus stiilis ühekorruseline kivist peahoone Tähe tänava lõpus on ehitatud 18. saj. teisel poolel. Peamine ehitusmaterjal oii puit, kuid 19. saj keskpaigas lisati hoonele tellistest tiib, hiljem hoone krohviti. Mõisamaja ilmestavad kaaraknad, fassaadi keskpaigas asub kuue ümarsambaga portikus (sammaskoda). Nüüdseks on häärber muutunud osaks juurdeehitatud hoonest ega ole enam eraldi vaadeldav. Säilinud kõrvalhooneist on huvitavamad valitsejamaja, suur tallikompleks ja põneva struktuuriga moonakamaja.

Varemalt piiras mõisasüdamikku kolmest küljest vabakujunduslik park, neljandal küljel oli köögi- ja puuviljaaed. Park oli mõisnikuperele rahulik jalutamispaik, teerajad looklesid puude ja põõsaste vahel, viies mõnikord üle sildade ja mööda tiikidest ning ristudes aeg-ajalt teiste radadega. Hoonetest eemal läks park sujuvalt üle karjamaaks, loomi hoidis mõisa puhtale poolele uitama tulemast üksnespargipiiri tähistav kraav ning mõisaparki laiendasid jalutaja jaoks avarad põllumaastikuvaated.

Mõisa peahoone restaureeriti 1993-2001; hoones asub Dentese hambalabor. Renoveeritud on ka valitsejamaja saksapärane vahvärkhoone 20. saj. algusest - , ennistatakse muidki mõisakompleksi kuuluvaid hooneid. Mõisapark on korrastamisel.

.