Maarja mõis

.

Maarjamõisa mõis ehk Maarja mõis (Marienhoj), varemalt veel ka Kirotaja (Kyrotaya) ja Mulemõisa (Mulemois) nime kandnud, on Tartut ümbritsenud mõisatest kõige väiksem. Mõisa rajamise lugu pole täpsemalt teada. Poola ajast mainitakse ühte ja Rootsi ajast kahte omanikku; reduktsiooni käigus mõis riigistati. Teistel andmetel asutati Maarjamõisa mõis alles 17. saj. 30-ndatel aastatel, mil see eraldati Tähtvere mõisa maadest. 1909.a. seisuga kuulus mõis riigile, olles samal ajal Riia ja Miitavi (Jelgava) kreeka-katoliku piiskopi käsutuses. 1911.a. kingiti Maarjamõisa mõis Tartu Ülikoolile.

Mõisa ühekorruseline lameda katusega tagasihoidlik puidust peahoone on ehitatud arvatavasti 19. saj. algul. Hoonet kasutatakse elamuna. Säilinud on ka mõned kõrvalhooned, sealhulgas sepikoda. Mõisasüdames leidub väike park, mõisa juurde kuulub ka üks väheseid allesjäänud tiike Tartus. Tänapäeval ümbritsevad mõisasüdant kolmest küljest ülikooli kliinikud (Maarjamõisa järgi said siinsed haiglad omal ajal ka nime) ja biomeedikum; neljandasse külge jääb eramukvartal.

Maarjamõisa mõis
Marienhof in Kirchspiel Dorpat-St. Marien, Kreis Dorpat

Maarjamõisa mõis (saksa k Marienhof) asutati 1730tel aastatel, mil ta eraldatiTähtvere mõisa maadest. Läbi kõikide aegade on Maarjamõisa olnud riigimõis.
Mõisa ühekorruseline lameda katusega puidust peahoone on ehitatud arvatavasti 19. sajandi algul. Hoonet kasutatakse elamuna. Säilinud on hoone ees asuv väike park ning mõned kõrvalhooned.
20. sajandi algul ehitati Maarjamõisast põhja pool suur Ülikooli Kliinikumi kompleks, mida hiljem on pidevalt laiendatud. Nimetatud kompleks sai Maarjamõisalt oma nime. Mõisasüda on jäänud Tartu linna sisse ning on ümbritsetud hoonestatud kvartalitega.
Ajaloolise jaotuse järgi Tartumaale Tartu-Maarja kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Tartumaale Tartu linna territooriumile.

.