Supilinna enamuses 19. sajandist pärinevat puithoonestust iseloomustavad arhitektuursete vormide ja maitsete mitmekesisus, rohkete booviehitistega kirevad õued ning üsna vanamoodsad ja lihtsad aguli elamistavad. Viimastel kümnenditel on seal paljud hooned küll unarusse jäetud, kuid on näha ka esimesi taaskorrastatud hooneid. Kesklinna, linnalähedase looduspargi ja kauni jõe lähedust teevad Supilinna lähitulevikus üheks ihaldusväärsemaks elurajooniks, mis sisendab usku linnaosa hoonestu püsimajäämisesse. See Supilinna maaliline kirjusus teeb ta vaesemate elanike ja üliõpilaste elukohaks, mis on eriti armas ja romantiline boheemilisele ja luulelisele hingele. Juba keskajal oli Jakobi väravate taga, praeguse Tähtvere tänava alguses puust eeslinn ja kalmistu, mis rohketes sõdades hävis. Linnamüüri ja vallikraavi tagused Emajõe ürgoru luhad olid linnaelanike karjamaadeks. Peale muldkindlustuste rajamist 18. sajandil ja vallikraavi kinniajamist hakkas 19. sajandi algul kujunema hoonestus Tähtvere tänava, jõe kaldal asuva Emajõe tänava ja bastionide sakilisi kontuure järgiva Kroonuaia tänavate äärde. Linnas loomapidamise kadumise järel tekkis sealt edasi Supilinna territooriumile hulgaliselt aianduskrunte, mis määravad sealkandis linnaosa ilmet kohati tänaseni. Sellest ka sellised tänavanimed nagu Herne, Oa, Kartuli, Marja, Meloni - kokku üks paras supp. Emajõe tänava äärne hoonerida on ajastuliselt kirju. Seal on ehitisi 19, sajandi algusest kuni 1930. aastateni. See on ka ainus säilinud kaldapealne, mis oli nii tüüpiline Tartu kesklinnale enne Teise Maailmasõja purustusi. Emajõe tänava lõpust viivad maalilised berliini papli alleed piki jõeäärt supelrandadeni. Herne ja Kartuli tänavate äärsed majad on arvatavasti kõige mitmekesisem näide tüüpilistest aguli ehitustavadest ja materjalidest. Need on Supilinnas pidevas muutumises, puitu võib asendada kivi ja vastupidi. Hooned Kroonuaia ja Kloostri tänava ristmiku läheduses peegeldavad põnevalt Kroonuaia tänava tekkelugu kunagiste muldkindlustuste nõlvadel ja ääres. Omapärane terviklik puidust uuselurajooni näide aastatest 1906-14 on ärimees J. Lepiku rajatud Lepiku tänav, mis umbtänavana rajati varasemate suurte aianduskruntide sisse. Omanik ise elas majas nr. 5. Lepiku tänava lõpust on seni võimalik pääseda käänulist hoovi pidi Tähtvere tänavale, mille ääres on nii Supilinna vanimat hoonestust (Kroonuaia ja Tähtvere nurgal) kui ka uusimat (1930-ndate korterelamud, nr. 18a - 20a). Tähtvere tänava lõpus asub õlletehase "A. LeCoq" ajalooliste (arh. R. Guleke, 1901) ja äsjavalminud moodsate tööstushoonete kompleks. Sellest edasi paikneb arhitektuurselt kaunis laululava ansambel (arh. J. Siim, R. Smuškin, U. Põllumaa, 1994). |
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire