Karlova eeslinn on ilmekas näide 20. sajandi alguskümnendite puitarhitektuurist oma kummaliste vormidega ja saelõike-ornamendis kaunistustega. Tema terviklikkust ei ole oluliselt rikkunud viimase sõja purustused ega sajandi teise poole uusehitised. Linnaosa teke ulatub 19. sajandi algusesse. Tol ajal laienes Tartu piki jõeorgu, luhapealsete linna karjamaade kõrgemaid ja kuivemaid veeri pidi, sealhulgas piki Karlova (praegust Kalevi) tänavat. Linna piiri tagustel Karlova mõisa maadel algas eriti hoogne maade rentimine ja ehitustegevus seoses linna kasvuga 20. sajandi esimesel kahel kümnendil. Kerkinud puidust linnarajoon kahel pool Tähe tänavat liideti linnaga 1916. aastal. Uute elanike helget meelt kinnitavad sellised tänavate nimed nagu Lootuse, Õnne, Eha, Koidu, Kuu, Vaba, Sõbra ning endi istutatud haljastus. Omapärased on pöetud pärnade alleed Õnne ja L. Tolstoi tänavatel. Hetkel kohati väsinud välimusega hooneid ootab lähitulevikus uus elu kaasajastatud korterite ning heakorrastatud fassaadide ja aedadega. Tähe tänava alguses asub üliõpilaskorporatsioon "Estonia" (praegu "Rotalia" käes) konvendihoone (Tähe 3, arh. R. Guleke, 1885), mis on Tartu omalaadsete seas vanim. Selle lähedal olev puithoonete grupp Päeva tänaval oli jõukama rahva linnalähedaseks suvitusrajooniks veel 19. sajandi teisel poolel. Linnaosa Tähe tänava ärikeskuse markantsemaid hooneid on kahekordsete lahtiste sammasgaleriidega kaubahoov Tähe ja Eha nurgal (1914), mida on kavas restaureerida. Selle lähedal Tähe, Õnne ja eriti Leo Tolstoi tänaval (nimetatud kirjaniku surma puhul 1910.a.) kohtame Karlova põnevamaid ja suurejoonelisemaid puust eluhooneid. Kaasaegselt rekonstrueeritud endistes tehasehoonetes Eha-Tähe-L. Tolstoi tänavate vahel, kvartali sisemuses kujundab kunstipärast atmosfääri Tartu Kunstikool. Karlova südamikus asub ajalooline Karlova mõis Salme tänava alguses, mille 18. sajandi baroksele peahoonele liideti juba enne 1844.a. historitsistlik kindlusarhitektuuri meenutav juurde-ehitis. Mõisnike Bulgarinite juurde koondus toonase Tartu vene kogukonna kultuurielu. Mõisaansambli kõrvalehitisi on hiljem ümberehitatud äri- ja eluhooneteks. Korrastamist ootab maaliline mõisapark mäenõlval, kus asub ka hilisneoliitiline venekirveskultuuri matmispaik. Mõisa vastas Salme tänaval asub Eesti kaunimaid funktsionalistlikke koolihooneid, Tartu Õpetajate Seminar (arh. A. Mat-teus, 1936). Märkimist väärivad villad Pargi tänavas ning rida klassitsistliku kujundusega puitmaju Kalevi tänava alguses, nr. 27, 31, 47. Kalevi 13 villa (arh. V. Kessler, 1913) oli eeskujuks hilisematele samatüübilistele hoonetele Tartus. . |
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire