Linnaosade eelistused

Tere tulemast Tartusse!

Linnaosade eelistused

Kõige rohkem eelistatud linnaosad
Elukohaeelistustes tuleb esile inimeste soov elada “aedlinnas”. Peaaegu iga kolmas (29%) tartlane eelistaks kõige rohkem elada Tammelinnas ning iga viies (21%) Tähtveres. Annelinna eelistaks elukeskkonnana 11%, 7% Kesklinna ja 6% Ihastet. Veerikul elaks 5%, Karlovas 4%, Raadi-Kruusamäel ja Ropkas 3%, Ülejõel 2%. Ülejäänud linnajagudes eelistaks elada alla 1% elanikest. 6% ei ole oma eelistusi avaldanud.

Teise eelistusena elaks Tammelinnas iga neljas tartlane ning iga viies elaks Tähtveres. Veerikul elaks 8%, Kesklinnas 7%, Annelinnas ja Ihastes 5%, Karlovas 4%.

Kolmandana valiks elukohaks Tammelinna 13%, 12% Veeriku, 11% Tähtvere.

Kolme eelistuse hulgas on Tammelinna maininud kokku 2/3 Tartu elanikest, Tähtveret aga pooled elanikud. Veerikut on nimetanud neljandik, Kesklinna ja Annelinna viiendik elanikest. Ihastet on peetud 3 parema linnajao hulka 18%, Karlovat 15%, Ropkat, Raadi-Kruusamäed ja Varikut 9% elanike poolt (vt joonis 5).

Joonis 5. Elukohaks sobivamad linnaosad (3 valikut) (%).

Suurimaks “oma linnajao patrioodiks” osutusid Tähtvere elanikud, kellest tervelt 87% valisid esimese eelistusena oma linnajao. Tammelinlaste hulgast tegi seda 81%.

Kõige vähem soovisid eelkõige oma linnajagu elukohaks Vaksali elanikud – vaid 8%. Ülejõe ja Jaamamõisa elanikest pidasid 14% oma linnaosa kõige paremaks.

Üldiselt kehtib seaduspärasus, et oma linnaosa elanikud on oma linnaosa paremaks elukeskkonnaks pidanud kui väljaspool linnaosa inimesed. Oma linnaosa on kõige paremaks pidanud Kesklinna, Tähtvere, Raadi-Kruusamäe, Annelinna, Karlova, Ränilinna, Tammelinna ning Veeriku elanikud. Kui kõikide linnajagude elanikud on oma linnaosade kõrval veel kõige sagedamini eelistanud Tammelinna ja Tähtveret, siis erandiks on üksnes Jaamamõisa elanikud, kes hindavad kõrgeimalt Annelinna, ja seejärel Tammelinna.

East sõltuvad erinevused ei tule kuigi selgelt esile, kui teatud määral on need olemas. Selged erinevused on eestlaste ning muulaste vahel. Muulaste puhul on Annelinn tunduvalt ideaalsem elukeskkond kui näiteks eestlaste seas populaarsed Tammelinn ning Tähtvere. Kui muulastest eelistaks kõige rohkem Annelinnas elada 35%, siis eestlastest eelistab seda vaid 5%. Samas, kui eestlastest 34% eelistaks elada Tammelinnas, siis muulastest teeb seda vaid 8%. Erinevused on ka meeste-naiste vahel. Kui naiste lemmikuks on teistest linnajagudest tugevasti eristunud Tammelinn ja Tähtvere, siis meeste eelistusi on rohkem jätkunud ka teistele linnaosadele. Naistest 31% eelistab Tammelinna, meestest 26%, Tähtveret eelistab naistest 21%, meestest 19%. 15% mehi eelistab Annelinna (9% naisi) ning ka Kesklinna eelistab suhteliselt palju mehi -11%, ning vaid 5% naisi.

Kõige vähem elukohaks sobivad linnaosad
Elukohaks kõige vähem sobivamaks linnajaoks on iga teine tartlane valinud Jaamamõisa. Viiendik peab selleks Supilinna ning kümnendik Annelinna.

Teiseks vähem sobivaimaks elukeskkonnaks on neljandik valinud Supilinna, 17% Jaamamõisa ning Annelinna. Vaksalit ja Ropkat peab ebasoovitavaks 5% elanikest.

Kolmandaks mittesoovitud linnaosaks on enam valitud Annelinna (13%), Supilinna (12%), Ropkat (9%), Vaksalit (8%), Raadi-Kruusamäed (6%), Kesklinna ja Jaamamõisat (5%).

Üldkokkuvõttes on kolme elukohaks kõige vähem sobivama linnajao hulgas mainitud Jaamamõisat (70% on maininud), Supilinna (60%) ja Annelinna (41%). Ropkat on nimetatud 15%, Vaksalit 14%, Kesklinna 11%, Raadi-Kruusamäed 9% (vt joonis 6).

Joonis 6. Elukohaks vähem sobivaks peetavad linnaosad (3 valikut) (%).

Jaamamõisat on kõige halvemaks elukeskkonnaks pidanud Ränilinna, Karlova, Variku ja Tähtvere elanikud. Supilinna on kõige halvemaks pidanud Veeriku, Jaamamõisa, Annelinna ning Ülejõe elanikud. Annelinna on halvemaks pidanud Tähtvere, Raadi-Kruusamäe, Supilinna, Kesklinna ja Karlova elanikud. Seega tundub, et rohkem vastuvõetamatud on elukeskkonnad, mis valdava elamutüübi poolest erinevad sellest, kus ise elatakse.

Kui eestlaste hulgas on eelkõige Jaamamõisa ebapopulaarne, 55% arvates, siis muulaste hulgas on kõige ebapopulaarsemaks linnaosaks Supilinn (37% arvates), ning alles seejärel Jaamamõisa (24% arvates). Eestlastest arvab vaid 18%, et Supilinn on kõige halvem elukeskkond, ning sellest ei jää palju maha ka Annelinn, mida peab 14% kõige ebasoovitavamaks (muulastest on sellisel arvamusel vaid 3%).

Meeste-naiste vahelised erinevused nii suured ei ole, mehed hindavad pisut madalamalt Supilinna kui naised ning Jaamamõisat, vastupidi, kõrgemalt. Vanust arvestades on nooremad kriitilisemad Supilinna suhtes (25% peab kõige ebasoovitavamaks), vanematest elanikest 19%, sama on ka Jaamamõisaga, mida 50% noorematest ning 47% vanematest nimetab, kui elukohaks kõige vähem sobivamat linnaosa.

---

Küsitluse teel saadud linnaelu erinevaid valdkondi puudutava informatsiooni põhjal kokkuvõtete ja järelduste tegemise jätame lugejale. Saadud teadmisi võiksid konkreetsete elualadega tegelevad inimesed kõrvutada objektiivse, teistel meetoditel saadud informatsiooniga, ja saada seeläbi kinnitust probleemide olemasolule. Oluline on teada taustandmeid inimeste kohta, kelle jaoks linnakeskkonda kujundatakse, nende soove, vajadusi, eelistusi. Loodetavasti kerkib siit aga ka üles hulk uusi probleeme, millele seniajani pole osatud (tahetud?) eriti tähelepanu pöörata, mis aga linnaelanike arvates lahendamist vajavad. Loomulikult ei saa linnavõimud korraldada elanike eest kõiki probleeme, sõltub ju paljuski võimaluste olemasolust, ning elanike enda hoiakutest ja tegevustest, milline on meid ümbritsev. Kuid küsitluse tulemused näitasid ka küllaltki suurt inimeste soovi ja valmisolekut osaleda oma keskkonna paremaks muutmises. Vaja oleks vaid ideid, initsiatiivi ja info paremat jõudmist elanikeni.

.