Siia ma panen kõike huvitavat, mida leian vana ja kaasaegse Tartu kohta Internetist. Samas leiad linke iga artikli originaallehekülgedele, kus asuvad artiklid. Kui Sul on midagi pakkuda siia lisamiseks, olen väga rõõmus, kui võtad minuga kontakti postiaadressil oryx.ee@gmail.com ja panen Sinu materjali siia. Kogume koos põnevat materjali Tartust!

jeudi 25 mars 2010

Tartu Turuhoone

.



Tartu turuhoone kavandas tolleaegne linnaarhitekt Voldemar Tippel 1937/ 38. a. Hoone põles 1941 ja 1944 kuid taastati peagi. 1996. a. paigaldati inseneribüroo " Nortim " projekti järgi katusekonstruktsiooni avariiohtlikus olukorras oleva fermi toetuseks metallpost, mis oli müügisaali interjööris näha. Hoone katust remonditi osaliselt 1998.a. Arvatavasti nende tööde käigus likvideeriti ka algne sadevete ärajuhtimissüsteem. Vastavalt AS Tari koostatud projektile asendati 2000. a. septembris vanad puust fermid uute metallfermidega ( AS Eviko Ehitus ). Taastatakse algne vihmavete ärajuhtimissüsteem, hoone saab uue fassaadivalgustuse. Rekonstrueerimistööde käigus hoone üldgabariite ei muudeta. 
Vana ferm eksponeeriti 2000. a. oktoobris EPMÜ Kreutzwaldi 5 õppehoone juures.



Turuhoone projekteeriti kahe saaliga: 77 kohaga lihahall ja sellega liituv madalam 19 kohaga kalahall. Lihahall on jaotatufd 4 müügisektoriks, neile lisanduvad müügikohad piki saali seinu, mis eenduvad hoone põhiosast ja on 3,4 m kõrged. Hoone on rajatud vaiadele (1100 palki) ja raudbetoonplaadile. Saali lage kannavad turvikud. http://www.tartu.ee/?page_id=1443&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=http://info.raad.tartu.ee/muinsus.nsf/0/C5F7EE9A16E810F1422569590021F723
Uus turuhoone avas uksed 1938. aasta 3 jaanuari varahommikul kell 7.00. Eelnesid avalik ja kinnine arhitektuurikonkurss. Kuna sobivat projekti ei leitud, siis tehti linnaarhitekt V. Tippelile ülesandeks koostada projekt. Selle koostamisel osalesid ka linnainsener V. Onton ja insener N. Oll. Lõplik asukoht määrati arhitekt K. Bölau ettepanekul. Linnapea Aleksander Tõnisson ja linnaarhitekt V. Tippel käisid tutvumas turuhoonetega Soomes ja Lätis ning leidsid sobivama eeskuju Liepajast.
Eesti panga Tartu osakonna (praegu haridus- ja teadusministeerium) ees tegutsenud lihaturg lõpetas tegevuse 1937. aasta 31. detsembril, sellele kohale rajati park. 2007. aastal tehti lihaturu asukohale parkla. Uue turuhoone ette jäänud vana söögi- ja talurahvaturg asfalteeriti ning kaalukoda lammutati. Kalaturg kolis turuhoone madalasse külgehitisse.







Turuhoone nagu kaubahall

HEIDIT KAIOEile taasavati renoveeritud turuhoone. Ligi miljon krooni maksnud remondiga on turuhoone kauplemistingimused viidud vastavusse kehtiva toiduainete müügi seadusega. Probleemsete tualettide ümberehitus lükkus järgmisse aastasse.
Vastremonditud turuhoones on 125 müügikohta, neist enamik liha ja lihatoodete müügiks. Kergestiriknevate toiduainete müügikohad on varustatud külmlettidega, millest osa kuulub koha rentnikule ja osa linnaettevõttele Tartu Turg. «Neid kohti sooviksime rentida talunikele, kes käivad turul aastas mõned korrad oma ühe või kahe seaga,» ütles ME Tartu Turu direktor Urmas Makko. Müügikohtade väljarentimisel on arvestatud, et inimene saaks teha kõik vajalikud toiduostud turult, valikut täiendavad poekesed seinte ääres.
Ehituse maksumuseks kujunes ligi miljon krooni arvestatud 780 000 krooni asemel. Lähiajal investeeritakse veel 80 000 krooni peasissekäigu uste uuendamiseks ja üle 100 000 krooni graniittrepi ehituseks. Peasissekäik, mis on kohandatud ka ratastoolis klientidele, valmib novembri alguseks.
Tartu Vabaduse puiestee turuhoone suleti remondiks 15. juulil. Ehitusekspertiisi tulemusel tugevdati katusekonstruktsioone, mis jäävad ka edaspidi asjatundjate regulaarse kontrolli alla. Et 1937. aastal ehitatud hoone on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all, pidi remonditöödel arvestatama muinsuskaitse nõukogu esitatud tingimusi: säilitada senine müügilettide asetus, säilitada või teha senisega analoogne valgustite ja reklaamilahendus, võtta kasutusele kõik ukseavad. Samuti sätestab Tartu muinsuskaitsenõukogu, et põrand tuleb katta kahevärviliste plaatidega, akende värvilised klaasid tuleb eemaldada, rajada tuleb invasissepääs ja WCd. Osa muinsuskaitse nõukogu tingimusi pole veel täidetud.
Järgmiseks kevadeks on kavas ehitada avaturule elektriga varustatud koht autodelt müügiks, samaks ajaks peaksid turuhoone tualetid valmis saama. Kaugemas perspektiivis peaks valmima turuhoone keldrisse juurvilja müügiruum. Ümberehitusi pole ette näha aktsiaseltsi Põltsamaa kalatööstuse «Ja» renditavas kalahallis. Seal oli enne sõda värske kala tarvis neli akvaariumi, kuhu elektripumpadega pumbati Emajõest vesi.
«Asjatult kardetakse, et pärast Tartu turgude renoveerimist võiksid need minna erastamisele. Tekkida võivad uued eraturud, kuid praeguste linnaturgude erastamist ei näe ette ei volikogu ega linnavalitsus,» ütles Makko.
Tartu turuhoonele pandi nurgakivi 5. juunil 1937. aastal ja see valmis kuus kuud hiljem jaanuari esimesteks päevadeks 1938. aastal.




Kraanad punnisid turuhoone sarikaid



ESMASPÄEV, 11. SEPTEMBER 2000
Jüri Saar
Villu Päärt
tart@postimees.ee

Tartu turuhoone remontijail õnnestus pehkinud sarikad maha tõsta alles teisel katsel: neid esimesena paigast liigutada üritanud kraana kaldus ühele küljele viltu.
ASi Eviko Ehitus töömehed kinnitasid reede varahommikul sarikakonstruktsiooni 80-tonnise tõstejõuga Ithal-kraana külge.
Kraana jäi aga hätta juba otsmise sarikaga, mis arvestuste kohaselt pidi kaaluma «vaid» neli tonni. Kerkima ei hakanud mitte sarikas 20-meetrise noole otsas, vaid sarika külge aheldatud 55 tonni kaaluv kraana, mis jäi toetuma kahele turuhoonepoolsele tugitalale.
«Mida pikemaks sirutub nool, seda väiksem on tõstejõud,» selgitas Eviko Ehituse objektiülem Eino Talerman. Tartu Postimehele «Kui noolt pikendada 28 meetrini, jääb tõstejõuks vaid 3,5 tonni. Oma osa võtab veel noole kalde suurenemine.»
Laupäeval suutis sarikad maha tõsta Tallinnast toonud 120-tonnise tõstejõuga Pekkaniska kraana.
«Sarikad osutusid poole raskemaks,» nentis Eviko Ehituse juhataja Rein Murumägi. «Projekteerija arvutuste järgi pidanuks need kaaluma neli tonni, tegelikult ligi kaheksa.» .
Aktsiaseltsi Ttartu Turg juhatuse esimees Jaak Adamsoo on Tartu Postimehele selgitanud, et turuhoone vajas kiiresti remonti just pehkinud katuse tõttu.
Turujuhid elasid juba aastaid lumerohke talve hirmus: paks lumekiht võinuks katuse lõhkuda. «Kes seda oma vastutada võtaks, kui katus äkki sisse kukuks,» sõnas Adamsoo enne remonti.
Lisaks katuseremondile on Tartu turuhoones kavas teha osa ruumide sanitaarremont. Talvel ei tohiks sissepääsude ette enam tekkida jäälaike, sest ukseavadesse on kavas panna põrandaküte.1937. aastal valminud Tartru turuhoone tänavu augustis alanud remont peaks lõpule jõudma novembri alguseks, see läheb maksma 4,1 miljonit krooni.





Tartu turuhoone ees troonib siga
24.01.2008 Rein Raudvere
Nädal tagasi, tõnise- ehk taliharjapäeval avati Tartu turuhoone ees pronksist seakuju, millega Tartu Turg tähistas 70. sünnipäeva. Lõbusa, 2 meetrit pika ja 1,8 meetrit kõrge ning 1,2 tonni kaaluva sea modelleeris skulptor Mati Karmin. Pronkssiga seisab põhjaga ülespoole sätitud ja teraslehtedest kokku keevitatud tünnil, mille ühel küljel on loetelu, mida seast turu lihalettidele saab, ja teisel Indrek Hirve luuletus.foto: RAIVO TASSO
Autor Mati Karmin sättis seakujule avamispäeval pärja pähe.
Pronksseal ametlikku nime veel pole. “Ta võiks ehk Roosi olla,” pakkus avamisel välja kujur Karmin. Kuidas rahvas teda aga kutsuma hakkab, näitab aeg.
Seaskulptuur läks Tartu Turule maksma 800 000 krooni.Kuju maksumusest väikse osa korvasid turulised korjanduskasti raha annetades või sponsorid. Tartu turuhoone avati jaanuaris 1938 ehk Eesti Vabariigi 20. juubeliaastal.



Pea kinni sõber – vaata oma venda
ta paigal on ei torma ega lenda
ning inimesest just kui rohkem teaks
kuid inime peab ennast kavalpeaks

Teist püüab seljataga maha müüa
verd imeda ja närve läbi süüa
siis äkki mõtleb halba teha heaks
on siga ausam – alati jääb seaks.


Siga ronib turuhoone ette luuleridadega tünni otsa

(9)
10.10.2007 00:01Jüri Saar, Tartu Postimees 


Paar aastat külmutatult seisnud plaan panna Tartu turuhoone ette pronksist seaskulptuur on üles soojendatud ja skulptor Mati Karmin teeb ettevalmistusi kuju pronksi valamiseks.
Skulptuuri tellijaks ei ole siiski mitte otseselt Tartu linnavalitsus, kes ilmselt järgmisena jäädvustab monumendi vormis auväärsete kultuuritegelaste Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni mälestuse, vaid hoopis AS Tartu Turg, täiel määral Tartu linna omanduses olev asutus.
 VIIMASED KOMMENTAARID
Fui-fui
Kas viitab sellele, et  tartus on kõik sead-  linnavalitsusega  eesotsas? Pange  skulptuuride ja  torn...

Jüri
Seaskulptuur on  kunstiliselt  kindlasti enamat kui  Toru-Jüri ja  harmoniseeruks  suurepäraselt  kaubaha...

Väärikas sünnipäev
Turu juhatuse esimees Jaak Adamsoo rääkis, et tuleva aasta jaanuari alguses saab mööda 70 aastat Tartu turuhoone avamisest ja selleks ajaks on soov skulptuur üles panna. Ta leidis, et Eesti suurima ja ainulaadseima just turuks ehitatud hoone sünnipäev vääriks ometigi tähistamist.
Skulptuuri maksumus ei ole veel lõpuni selge, oletatavalt jääb see 700 000 krooni kanti. Raha on plaanis kokku saada korjandusest ja puudujääva summa lisab turg oma teenitud rahast.
Skulptor Mati Karmin, kes eilegi oli Tallinnas Laagris ametis sea kehatükkide vahast negatiivvormide viimistlemisega, ütles, et korjanduskarp, mille juurde kuulub miniatuurne variant tulevasest skulptuurist, peaks turuhoones ülesseadmiseks valmis olema mõne nädala pärast.
Jaanuar näib jõukohane
Kas täismõõdus sea kehatükid lähevad õige pea valuahju? Mati Karmin ütles, et jaanuar tähtajana näib praegu jõukohane. Vundament on juba ammu valmis valatud. Pisut murelik oli skulptor ainult skulptuuri tünnikujulise aluse graniitplaatide valmis jõudmise pärast.
Seaskulptuuri mõte on tegelikult vana, see kerkis üles siis, kui linnapea oli veel Andrus Ansip. Laine Jänese linnapeaks oleku ajal pandi projektile pidurit. Karmin lausus, et on kuulnud erinevaid versioone, miks sea kuju püstitamine seisma pandi, ehkki pool tööd oli juba tehtud.
Üks versioon olevat Karmini sõnul olnud, et nii soliidsesse linna nagu Tartu see monument ei sobi, et see pole akadeemilisele linnale kohane. «Grill-liha armastavad ka akadeemikud,» oli Karmini seisukoht.
Tünni otsa seatud seakuju hakkab tekstiliselt kaunistama Indrek Hirve spetsiaalselt selle skulptuuri tarbeks loodud kahesalmiline luuletus.


.

Aucun commentaire:

Enregistrer un commentaire